Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tegeleb aastas mitmete juhtumitega, mis on seotud küülikute puudulike pidamisviisidega. Juhtumite lahendamise käigus tõdeb Selts sageli, et küülik on üks neist lemmikloomadest, kelle vajadustest on ühiskonnas endiselt palju väärarusaamu. Küülikut näeme puurides kasvandustes, lemmikloomapoodides ja sageli ka kodudes ning seetõttu võib jääda mulje, et puur on küüliku loomulik elukeskkond.
„Enne küüliku võttu tuleb endale selgeks teha, milline loom on küülik ja mida ta päriselt vajab. Ei tasu usaldada seda, mida oleme harjunud nägema loomapoodides, kasvandustes ja tegelikult ka paljudes kodudes. Küülik on aktiivne, uudishimulik ja sotsiaalne loom, kelle heaolu sõltub võimalusest liikuda, uurida, hüpata, peituda, närida jne. Puur võib olla üks osa küüliku elukeskkonnast, näiteks turvaline puhkamise või tualetikoht, kuid see ei tohiks olla koht, kus loom veedab suurema osa oma elust,“ ütleb ELSi otsese abistamise juht Olev Järvala.
Üheks olulisemaks probleemiks küülikute pidamisel on piiratud liikumisvõimalused. Probleemi ei lahenda ka suurema ega kõrgema puuriga. Uuringud, mis on käsitlenud küülikute heaolu, on leidnud, et küülikud ei tunne ennast hästi, kui elavad vaid puuris. Kasuks tuleb, kui neil on suured aedikud ja mitmetasandilised elupaigad ning vähemalt ühe liigikaaslasega koos elamine, kui loomade sobivus ja pidamistingimused seda võimaldavad.
Küülik vajab võimalust:
- seista tagajalgadel;
- uurida oma ümbrust;
- närida ja otsida toitu;
- hüpata ja end sirutada;
- puhata rahulikus ja turvalises kohas;
- kaevata ja sobivas materjalis tuhnida;
- valida, kas olla avatud alal või varjuda;
- suhelda ning sobivusel elada koos liigikaaslasega;
- liikuda ja joosta, mitte vaid paar sammu edasi-tagasi.
Loomakaitse Seltsini jõuab sageli juhtumeid, kus küülikuid peetakse nende vajadustele mittevastavates tingimustes või neist loobutakse, sest looma pidamine on osutunud keerulisemaks, kui algselt eeldati. Üha enam tuleb ette ka juhtumeid, kus küülikud hüljatakse tänavale. Küülik ei ole jänes ning kodustatud küülik ei ole võimeline looduses iseseisvalt hakkama saama. Inimese hoolega harjunud loom vajab turvalist elukeskkonda ja inimese abi. Tänavale sattudes ohustavad teda nälg, haigused, liiklusõnnetused, kiskjad ja ebasoodsad ilmastikutingimused.
Küülikusõbralikus kodus on pikk-kõrval kasutada suur ja turvaline ala, kus ta saab vabalt liikuda ka siis, kui inimene parajasti temaga aktiivselt ei tegele. Kodus võib selleks olla näiteks küülikukindlaks tehtud tuba või selle osa, suur aedik või mitmest alast koosnev elukeskkond. Oluline on, et küülikul oleks pidevalt ligipääs puhtale veele ja kvaliteetsele heinale ning võimalus liikuda ja kasutada sobivaid peidukohti, tunneleid, närimismaterjali ja muid keskkonda rikastavaid vahendeid. Keskkonna rikastamine aitab küülikul väljendada liigile omast käitumist ja vähendada keskkonnast tulenevat stressi. Puudulikud pidamistingimused toovad loomale sageli kaasa erinevaid vaimseid ja füüsilisi probleeme, mis omakorda võivad lõppeda tõsiste terviseprobleemidega ja kallite raviarvetega.
ELS kutsub inimesi enne küüliku võtmist oma otsust tõsiselt kaaluma. Küülik võib tunduda lihtne esimene lemmikloom lapsele või keegi, kes ei soovi palju tähelepanu. Kuid see ettekujutus ei vasta tegelikkusele. Tasub meeles pidada, et küülik on väike loom, kellel on suured vajadused. Mõelda tuleb, kas kodus on loomale piisavalt ruumi ning kas pere on valmis enda elukeskkonda ja igapäevast rutiini looma vajaduste järgi korraldama.
Allikad:
Sommerville, R. Ruiz, R. Averos, X. (2023). A meta-analysis on the effects of the housing environment on the behaviour, mortality, and performance of growing rabbits. Cambridge University Press.
EFSA. (2020). Rabbit cages: EFSA identifies welfare issues. European Food Safety Authority
European Commission, Recommendation concerning domestic rabbits.