09.10.2012
Hiljutiste kahetsusväärsete tulistamisjuhtumite valguses on paslik inimestele südamele panna, et lemmikloomi tuleb hoida järelvalve all. Ainult nii on võimalik raskeid ja traagilisi tagajärgi ennetada. Kui omapäi ringihulkuva loomaga midagi juhtub, mängib selles saatuslikku rolli paraku ka loomaomanik, kes lemmikul silma peal ei hoidnud.
Selle nädala alguses šokeeris avalikkust juhtum Saaremaal Uduveres, kui tundmatud julmurid kaks koera surnuks tulistasid. Loomulikult on politsei alustanud menetlust ja uurib juhtunu asjaolusid ning annab sealjuures parima, et teo toimepanijad tabada. Senised kogemused on aga näidanud, et taolised kuriteod jäävad lahenduseta. Loomade tulistamise korral pole pea kunagi ühtegi pealtnägijat ega tunnistajat. Seetõttu tuleb politseil süüdlast otsida nagu nõela heinakuhjast. Kui ka loom vigastatult koju jõuab, ei tea omanik, kus lemmik viga sai või ringi liikus. Tihtilugu jäävadki hulkuvate loomade suhtes toime pandud kuriteod vaid menetluse faasi ning uurimine lõpetatakse peagi, sest süüdlast on äärmiselt raske tabada (s.h. süüd tõendada).
Loomakaitsjad on aastate jooksul palju oma töös kogenud, et ka kõige suuremad “loomaarmastajad” ei mõista, mis loomaga linnatänavatele või külavahele hulkuma lastes juhtuda võib. Seaduse silmis loetakse hulkuvateks ka need lemmikloomad, kes viibivad väljaspool koduterritooriumi omaniku järelvalveta. Paljud kassiomanikud kipuvad ironiseerima: “Mida ma pean siis tegema, kassi ketti panema? Ta tahab ju väljas käia.” Koerte puhul leitakse vabanduseks, et näiteks väikeses maakohas ei saa temaga ju ometi midagi juhtuda, las jookseb vabalt küla peal ringi. Taolise vastutustundetu suhtumise puhul tuleks aga arvestada, et lubades oma loomad hulkuma, võivad ka tagajärjed olla väga karmid. Loom ei pruugi ju iialgi enam elusalt koju tagasi jõuda, ohud varitsevad teda kõikjal. Haigestumine, auto alla jäämine, julmurite küüsi sattumine, metsloomade saagiks sattumine – need on vaid mõned nukrad näited paljudest. Lisaks on agressiivsed hulkuvad loomad ohtlikud ka inimestele, teistele loomadele ja Lindudele.
Iga loomaomanik peab täiel määral vastutama oma looma heaolu ja tegemiste eest. On ju alati mõistlikum traagilisi juhtumeid ennetada, kui hiljem tegeleda kurbade tagajärgedega. Taolised sadistlikud teod nagu Uduveres toimunu, ei ole mitte mingil moel õigustatavad ega põhjendatud. Hulkuvate lemmikloomade suunas püssipaugutajad võivad olla potentsiaalselt ohtlikud ka kaaskodanikele. Sedalaadi juhtumid on aga kahjuks heaks lakmuspaberiks, mis näitavad meie ühiskonna taset. Ja just seetõttu on eriti oluline oma lemmikloomi kaitsta, ning mitte lasta neid kodust kaugemale hulkuma.
Tania Selart, Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige