05.06.2012
Eestis tapetakse naha saamise eesmärgil aastas üle 120 000 karuslooma, maailmas kokku ligi 50 miljonit looma. Karusloomi peetakse ainult nende naha saamise eesmärgil ning nende pidamistingimused ei lähtu loomade heaolust. Karusnaha saamiseks kasvatatakse kõige rohkem minke ja rebaseid.
Karusloomi peetakse tavaliselt välitingimustes pikkades puuriridades, mille kohal on katused, kuid ei ole näiteks tuult hoidvaid seinu. Puurid on tehtud traatvõrgust, kusjuures ka puuride põrandad on võrgust ning põrandatele pole pandud allapanu. Sellistes tingimustes kasvamise tõttu on loomadel tihti probleeme jalgadega.
Kuigi karusloomakasvandustes peetavad loomad on üles kasvanud vangistuses, on nad loomult metsikud ning vajavad rohkem liikumisvõimalusi. Minkide pidamisel on suurimaks probleemiks kitsikus, ronimise, ujumise ja varjumise võimaluste puudumine. Puurides ei ole neil võimalik loomuomaselt käituda ning see põhjustab loomadel füüsilisi ja psühholoogilisi häireid.
Uuringutes on leitud, et vangistuses elavad mingid veedavad kuni veerandi päevast käitudes liigile mitteomaselt ning neil esineb sageli maohaavandeid, neerude hälbeid ja hammaste lagunemist. Mingipoegade suremus on vangistuses kuni 30%.
Ka kasvandustes peetavate rebaste liikumisvajadus ja liigiomane käitumine, näiteks kaevamine, on piiratud. Liikumisvõime piiratuse tõttu on rebaste jäsemete luud oluliselt nõrgemad kui suuremates puurides peetavatel rebastel. Esineb liialdatud hirmupuhanguid, kutsikate tapmist emasloomade poolt (infantitsiid), sundkäitumist ja enese hammustamist.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et karusnahakasvandustes on peamisteks loomade heaolu probleemideks:
* Üleasustatus ja vangistus väikestes puuridespõhjustab enesevigastamist ja sundkäitumist.
* Suurem haiguste ja parasiitide risk ebapiisavast ja tasakaalustamata toidust põhjustatud kroonilise alatoitumise, kitsaste elamistingimuste ja stressist tuleneva madala vastupanuvõime tõttu.
* Liigile mitteomane keskkond: puudub allapanu, võimalus varjuda ilmastikuolude ja sotsiaalsete kontaktide eest, rebastel võimalus kaevata ja minkidel ujuda.
* Kutsikate kõrge suremus: stressi ja infatitsiidi tõttu.
* Täiskasvanud minkide kõrge suremus: kuumusest ja stressist põhjustatud kurnatuse tõttu, eriti suvel.
* Ebainimlikud hukkamismeetodid nagu elektrivooluga hukkamine, mürgitamine, vaakumkambrite kasutamine ja kaela murdmine, mis on tingitud kasvatajate soovist säilitada naha kvaliteet.
Kasutatud allikad:
– Eesti Statistikaamet: Põllumajandus arvudes 2010 / Ariculture in Figures 2010 http://www.slideshare.net/Statistikaamet/pllumajandus-arvudes-2010-agric…
– Loomade Nimel: http://www.loomadenimel.org/index.php/loomadest/karusloomad