Eelmisel neljapäeval toimus juba kolmandat korda Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt korraldatud Rahvusvaheline loomakaitse konverents. Üritusest võeti osa Eestist, Soomest, Ukrainast, Suurbritanniast ja USA-st. Konverentsil osalejad leidsid, et loomakaitse valdkonda tuleb rohkem toetada.
Loomakaitse konverentsil osales sellel aastal üle 120 inimese. Osalejate hulgas oli nii MTÜ-de esindajaid, loomaarste, loomapidajaid kui omavalitsuste ja riikide ametnikke. “Huvi konverentsi vastu on iga aastaga kasvanud. Aina suuremat huvi on tundma hakanud just meie põhjanaabrid, kelle hulgast olid sellel aastal esindatud mitmed loomakaitsega tegelevad ametkonnad,” kommenteeris ELS-i juhatuse liige Geit Karurahu.
Konverentsil tutvustas oma tööd inspektor Mike Flynn organisatsioonist Scottish Society for the Prevention for the Cruelty to Animals. Mittetulundusühing täidab Suurbritannias loomapolitsei rolli. SPCA-le on riigi poolt antud mitmeid õiguseid kui kohustusi ning teeb tihedalt koostööd politsei ja prokuratuuriga. Vaatamata sellele, et ühingule on pandud suur vastutus ja töömaht, tegutseb SPCA vaid annetuste toel. Konverentsil osalejad leidsid, et ka Eestis peaks täidetud olema loomapolitsei roll. Samuti peaks loomapolitseil funktsiooni täitjal olema võimekus kiiresti reageerida ja õigused juhtumite lahendamiseks. Seesugust võimekust peaks aitama tagada riik.
Mets- ja eksootiliste loomade teemasid tutvustas üritusel tunnustatud zooloog Chris Draper organisatsioonist Performing Animal Welfare Society. Eksootikute ettekandes rõhutas Draper kui oluline on eksootiliste loomade kaubanduse reguleerimine. Samuti tõi ta välja, et CITES ei reguleeri kaubandust vaid kaitseb liike, kuid on ka selle juures äärmiselt aeglane ega taga kaitset loomade heaolule. Loomade ebapiisav heaolu on probleemiks nii nende pidamisel kui ka loomade püüdmisel loodusest, aretamisel vangistuses, transportimisel ja müümisel. Lisaks tõi Draper välja, et erinevate liikide pidamise tingimuste kohta on praktiliselt võimatu leida ühest ja õiget infot.
Draper leidis, et metsloomade rehabilitatsioonis on mitmeid probleeme, mida on keeruline vältida. Näiteks on loomade käsitlemine, pidamistingimused ja toit taastuskeskuses neile ebaloomulikud. Kui loodusesse tagasi laskmisega soovitatakse justkui tekitada tunnet, et loom ei olekski loodusest lahkunud, siis reaalsuses see siiski nii ei ole. Taas loodusesse vabastatud loomade suremus on kõrgem, nad ei pruugi saada järglasi ning üldiselt nende elukvaliteet võib halveneda.
Ukraina olukorda tutvustas Kharkiv MTÜ “Together” esindaja Natalie Sorokoput. Natalie kirjeldas toimuvat Ukrainas ja tõi välja peamised probleemid. Milleks on maha jäetud loomad lukustatud korterites ja ohtlikes kohtades, loomadega piiri ületamine ja nende mujale viimine, looma toidu ja ravimite puudus, võimetus aidata okupeeritud alade loomi ja loomade kontrollimatu paljunemine.
Konverentsil käsitleti ka murelike koerte ja kasside probleemi. Tiina Toomet selgitas, kust saavad alguse kasside ja koerte probleemid. Toomet rõhutas, et loomad ei ole loomult agressiivsed vaid, et agressiivsus tekib kui loom ei saa oma murele õigel ajal lahendust. Koerte probleemid saavad alguse üksindusest, igavusest või hirmust. Kassid on veidi keerulisemad loomad, neid võivad mõjutada juba väiksemadki muutused elukorralduses. Konverentsil osalejad leidsid, et murelikke koeri ja kasse tuleks abistada arvestades nende eripärasid ja luues vajaliku toetava keskkonna. Õigetes toetavates tingimustes on võimalik kartlike ja murelike loomade turvatunnet taastada ja käitumise probleeme lahendada kiiremini. Eutanaasia otsus tuleks vastu võtta siis, kui kõik muud variandid on läbi proovitud ja kaalutud ning on kindel, et loomale ei ole võimalik luua liigiomaseid ja kannatustest vabasid elamistingimusi.
Konverentsil toimunud aruteludes leidsid osalejad, et loomakaitse valdkond Eestis vajab rohkem toetust ja tunnustust. Loomi kaitsvad seadused peavad tagama nende vaimse ja füüsilise heaolu, kontroll peab olema kiire ja võimeline loomad neile mitte sobivatest tingimustest eraldama, loomakaitse valdkonna stabiilseks arenguks ja efektiivseks ennetustööks on vajalik piisav rahaline toetus nii riigilt kui ka annetajatelt. Lisaks leiti, et seesuguseid loomadega tegelevaid inimesi kokku toovaid üritusi võiks toimuda rohkem.
Loomakaitse konverentsil osalejad leidsid, et loomakaitse valdkond vajab tugevamat toetust
Eelmisel neljapäeval toimus juba kolmandat korda Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt korraldatud Rahvusvaheline loomakaitse konverents. Üritusest võeti osa Eestist, Soomest, Ukrainast, Suurbritanniast ja USA-st. Osalejad olid ühel nõul, et loomakaitse valdkonda tuleb rohkem toetada.
Loomakaitse konverentsil osales sellel aastal üle 120 inimese. Osalejate hulgas oli nii MTÜ-de esindajaid, loomaarste, loomapidajaid kui avaliku sektori ametnikke. “Huvi konverentsi vastu on iga aastaga kasvanud. Eriti populaarseks oleme muutunud meie põhjanaabrite jaoks, kelle hulgast olid sellel aastal esindatud mitmed loomakaitsega tegelevad ametkonnad ja organisatsioonid,” kommenteeris ELS-i juhatuse liige Geit Karurahu.
Konverentsil tutvustas oma tööd inspektor Mike Flynn organisatsioonist Scottish Society for the Prevention for the Cruelty to Animals (SPCA). Antud mittetulundusühing täidab Suurbritannias loomapolitsei rolli. SPCA-le on riigi poolt antud mitmeid õiguseid ja kohustusi ning tihedalt tehakse koostööd politsei ja prokuratuuriga. Vaatamata sellele, et ühingule on pandud suur vastutus ja töömaht, tegutseb SPCA vaid annetuste toel. Konverentsil osalejad leidsid, et ka Eestis peaks täidetud olema loomapolitsei roll. Samuti peaks loomapolitseil kui funktsiooni täitjal olema vajalikud õigused juhtumite lahendamiseks ning võimekus kiiresti reageerida – mõlema saavutamiseks oleks vajalik riigipoolne toetus.
Mets- ja eksootiliste loomade teemasid tutvustas üritusel tunnustatud zooloog Chris Draper organisatsioonist Performing Animal Welfare Society. Eksootikute ettekandes rõhutas Draper kui oluline on eksootiliste loomade kaubanduse reguleerimine. Samuti tõi ta välja, et CITES reguleerib ohustatud liikide kaubandust, kuid ei kaitse liike. Loomade heaolu osas on suuri puudujääke nii nende pidamisel kui ka loomade püüdmisel loodusest, aretamisel vangistuses, transportimisel ja müümisel. Lisaks tõi Draper välja, et erinevate liikide pidamise tingimuste kohta on praktiliselt võimatu leida ühest ja õiget infot.
Draper leidis, et metsloomade rehabilitatsioonis on mitmeid probleeme, mida on keeruline vältida. Näiteks on loomade käsitlemine, pidamistingimused ja toit taastuskeskuses neile ebaloomulikud. Kui loodusesse tagasi laskmisega soovitatakse justkui tekitada tunnet, et loom ei olekski loodusest lahkunud, siis reaalsuses see siiski nii ei ole. Taas loodusesse vabastatud loomade suremus on kõrgem, nad ei pruugi saada järglasi ning üldiselt nende elukvaliteet võib halveneda.
Konverentsil käsitleti ka murelike koerte ja kasside probleemi. Tunnustatud loomaarst Tiina Toomet selgitas, kust saavad alguse kasside ja koerte vaimsed probleemid. Toomet rõhutas, et loomad ei ole loomult agressiivsed vaid, et agressiivsus tekib kui loom ei saa oma murele õigel ajal lahendust. Koerte probleemid saavad alguse üksindusest, igavusest või hirmust. Kassid on veidi keerulisemad loomad, neid võivad mõjutada juba väiksemadki muutused elukorralduses. Konverentsil osalejad leidsid, et murelikke koeri ja kasse tuleks abistada arvestades nende eripärasid ja luues vajaliku toetava keskkonna. Õigetes toetavates tingimustes on võimalik kartlike ja murelike loomade turvatunnet taastada ja käitumise probleeme lahendada kiiremini. Eutanaasia otsus tuleks vastu võtta siis, kui kõik muud variandid on läbi proovitud ja kaalutud ning on kindel, et loomale ei ole võimalik luua liigiomaseid ja kannatustevabu elamistingimusi.
Ukraina olukorda tutvustas Kharkiv MTÜ “Together” esindaja Natalie Sorokoput. Natalie kirjeldas toimuvat Ukrainas ja tõi välja peamised probleemid. Põgenemisel jäetakse loomad maha lukustatud kodudesse või hüljatakse ohtlikesse piirkondadesse. Puudus on loomatoidust, ravimitest ja varjupaigad on viimseni täis. Kuigi koostööd tehakse välisriikidega, on ka naaberriikide varjupaigad oma võimekuse mitmekordselt ületanud. Abivajajaid tuleb aina enam juurde, kuna loomad paljunevad kontrollimatult ning okupeeritud aladel pole võimalik aidata ei loomi ega inimesi.
Konverentsil toimunud aruteludes leidsid osalejad, et loomakaitse valdkond Eestis vajab rohkem toetust ja tunnustust. Loomi kaitsvad seadused peavad tagama nende vaimse ja füüsilise heaolu, kontroll peab olema kiire ja loodud võimalused loomade eraldamiseks neile mitte sobivatest tingimustest. Loomakaitse valdkonna stabiilseks arenguks ja efektiivseks ennetustööks on vajalik piisav rahaline toetus nii riigilt kui ka annetajatelt. Lisaks leiti, et seesuguseid loomadega tegelevaid inimesi kokku toovaid üritusi võiks toimuda rohkem
Pildil: konverentsi korraldajad ja lektorid
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tegutseb 1940. aastast. Ameti tegevusvaldkonnaks on keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning kommunaalvaldkonda kuuluvate avalike teenuste osutamine Tallinnas, lähtudes soodsa elukeskkonna tagamise eesmärgist ja säästva arengu põhimõtetest.
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
+372 55505009
Hellika Landsmann
Peaspetsialist
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet