Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) infoliinile laekus 2018. aastal kokku 3033 teadet. Ülekaalus on kaebuste sisu poolest loomade väärkohtlemised. Seesugustest juhtumitest teatati keskmiselt 33 korda kuus.
„Loomulikult ei ole kõik väärkohtlemised üksnes loomade vastu suunatud otsene vägivald vaid enamik teateid puudutab loomade pidamistingimusi. Näiteks puudub loomal korralik kuut, tema karv on pulstunud ja must, koera hoitakse kinni lühikese keti otsas või pikalt kitsal alal, näiteks rõdul. Küll on sellised rikkumised ohuks looma füüsilisele kui ka vaimsele tervisele,” kommenteerib ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro. „Äärmiselt kurb on näha, et endiselt on meil probleemiks soovimatute loomapoegade uputamine või muul moel tapmine. Kuigi soovimatute järglaste tulekut on äärmiselt lihtne vältida looma steriliseerides või kastreerides. Harvad ei ole ka loomade avalikud löömised või lausa peksmised. Seda juhtub sageli koertega, keda ei ole omanikud suutnud korralikult käituma õpetada ja selleks, et looma avalikus ruumis korrale kutsuda, kasutatakse vägivalda,” lisab Midro. Eelmisel aastal laekus palju teateid, keskmiselt 80 teadet kuus, ka hulkuvate loomade, vigastatud ja eksinud lindude ja metsloomade kohta.
Kaebustega tegelemiseks valime viisi vastavalt vajadusele ja võimalusele, kas teeme seda koostöös teatajaga teda nõustades või juhendades, kaudselt piltide või videode abil, kaasame teise loomi abistava organisatsiooni või läheme ise kohapeale. Kontrollkäike aitavad ELS-is läbi viia peamiselt vabatahtlikud. Loomakaitse Seltsi inimesed viivad seesuguseid kontrolle läbi eraisikute kodudes, loomapoodides, loomafarmides ja muudes kohtades, kus loomi hoitakse. Lisaks päästetakse linde ja loomi, kes on sattunud ohtlikku kohta või saanud viga. Kontrolle ja loomade päästmisi tehti eelmisel aastal kokku 143. Kui loomadega seotud teated ei ole MTÜ võimuses lahendada teeb selts pöördumised ametkondadele. Neid tehti eelmisel aastal kokku 95.
Teadete hulk aastast aastasse on erinev, kuid ülekaalus on alati loomade väärkohtlemised, millest enamus on pidamistingimuste rikkumised. Selleks, et jõuda rohkemate inimesteni ja loomadeni vajab selts vabatahtlike abi. Uuri kuidas saad sina panustada: https://loomakaitse.ee/tule-vabatahtlikuks/
Vaata 2018. aasta kokkuvõtet siit:
Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel
Lisateave:
Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
+372 55505009
geit.karurahu@loomakaitse.ee