Igal aastal tunnustab Vabatahtlike Värav – Vaba Tahe tublisid vabatahtlikke. Selle aasta 114 kandidaadi seas on ka meie vabatahtlik Agnes Saks. Agnes on siiani olnud vabatahtlik hädajuhtumite kontrollijana. „Kui kodus ruumi oleks, pakuksin hea meelega ka hoiukodu, kuid kuna meil on kodus juba kaks koera, siis uustulnukale oleks see ilmselt päris stressirohke,“ selgitas ta.
Kuidas sa Eesti Loomakaitse Seltsi sattusid ja kaua oled ELSiga seotud olnud?
ELSi sattusin lihtsalt tahtmisest midagi ära teha. Tegin internetis veidi spioonimist ja nii vabatahtliku avaldus teele läkski. See oli vist umbes kaks aastat tagasi.
Mis sulle ELSi juures meeldib? Miks oled seltsi püsima jäänud?
Mulle meeldib vabadus ehk teen nii palju, kui saan, ning võimalused, mida organisatsioon pakub. Näiteks oktoobrikuu alguses ELSi korraldatud loomakaitse konverents – hästi korraldatud üritus ja minu isiklik teadmiste pagas, sealhulgas silmaring, täienes korralikult.
Vabatahlike Värav – Vaba Tahe tunnustab igal aastal vabatahtlikke, sel korral esitati kandidaadiks ka sind. Mida sa sellest arvad? Mida see sulle tähendab? Kas oskasid seda oodata?
Ei, ma tõesti ei osanud seda oodata. Ma olen ääretult tänulik, et mind kandidaadiks valiti – et seda, mida teen, on märgatud. Aga kui ma täiesti aus olen, usun ja salamisi ka loodan, et valituks saab keegi, kes on seda rohkem väärt. See, mida olen ELSis vabatahtlikuna teinud, on minu arvates nii vähene ja tegelikult võiksin jõuda teha seda veel enam. Mulle on väga suureks abiks olnud ka minu elukaaslane Hans Kristian, kes tuleb mu hullustega kaasa ja kes on samasugune loomahull 🙂 Temaga koos on kontrollkäikudele minek alati turvaline.
Kirjelda mõnda põnevat seika ELSis.
Iga kontrollkäik on omamoodi põnev. Kunagi ei tea, mis sind ees ootab. Aga enamasti on see põnevus muidugi pigem ärevus.
Olen alati arvanud, et inimesele antakse nii palju, kui ta suudab kanda, ja siiani on see miski mind hoidnud – mul on olnud õnne MITTE näha kontrollkäikudel koduloomi, kes on nälginud või kelle peal on vägivalda kasutatud.
Kas sul on mõni eesmärk, mida tahaksid seoses loomakaitsega saavutada? Miks oled loomakaitsja, vabatahtlik? Miks see on oluline?
Loomakaitses tahaksin panustada rohkem metsloomadega seotud teemadele. Üks väike samm sinnapoole on tehtud, kuid loodan, et suuremad on veel ees. Samas on mulle ka väga südamelähedane teema lemmikloomade pidamiskultuuri areng.
Lemmik- ja metsloomad kannatavad inimeste tegevuse ja tegematuse tõttu ebaõiglaselt palju. See lihtsalt pole aus, nad pole seda väärt! Ja muidugi pean ma siis andma endast võimalikult palju, et seda veidigi leevendada. Nemad ei saa enda eest seista.
Millised on sinu hobid? Ütle palun mõni põnev fakt enda kohta.
Augustikuus asusin tööle keskkonna valdkonnas. Ääretult põnev, eks? 😀 Ise olen vähemalt uhke!
Kas sul endal on lemmikloomi? Kui jah, siis kirjelda oma lemmikuga seoses mõnda põnevat seika.
Jah, nagu mainisin, on mul kaks koera – Fenny ja Ramal, mõlemad segaverelised. Fenny on juba 14. aastane ehk olnud minuga koos rohkem kui pool minu elust. Ta on mu väike päike ja loodan, et elul on mulle teda veel aastateks varuks. Ramal tuli meie Tallinna Hoiupaigast ning saab novembris kaheseks.
Mida tahaksid inimestega jagada või neile soovitada?
Oh, neid mõtteid, mida ma jagada tahaks, on nii palju. Üks võimalus on vaadata neid Instagramist kontolt @loodusjouline. Aga mind saatev juhtmõte on „Be kind to everything that lives“ (Ole hooliv kõige elava suhtes).