Kuigi kohalik hulkuvate koerte probleem sai juba eelmise sajandi lõpul lahenduse, leidub Eestis jätkuvalt mitmeid kassikolooniaid. Kodutute kasside hulk ei näi kuidagi vähenevat, olgugi, et MTÜ-d näevad ränka vaeva, et kasse tänavatelt päästa ning neile uusi kodusid leida. Miks siis pole õnnestunud kodutute kasside probleemile seni lahendust leida?
Kahjuks levib eestlaste seas siiani palju kassidega seotud müüte. Näiteks arvatakse, et emane kass peab enne steriliseerimist ühe pesakonna ilmale tooma või, et välja uitama lastud kassidel on parem elu kui tubastel kassidel. Kindlasti on ka neid, kes loobuvad kassi steriliseerimisest või kastreerimisest rahalistel kaalutlustel, mõtlemata, et mitme pesakonna kassipoegade üleskasvatamine ning neile kodude leidmine nõuab protseduurist palju suuremat väljaminekut.
Nii ongi juhtunud, et hoolimata MTÜ-de ja vabatahtlike pingutustest, on Eestis jätkuvalt hulganisti vabalt hulkuvaid kasse ning üha kasvavaid kassikolooniaid. Emane kass võib tuua esimese pesakonna ilmale juba kuue kuu vanuselt, sünnitades keskmiselt neli poega. Võib juhtuda, et ka tema pojad saavad esimese eluaasta jooksul oma pesakonnad ning nii ongi kahest kassist saanud aastaga enam kui kakskümmend.
Lihtsaim, mida kassiomanik ise teha saab, on hoida kassi tubasena. Paljud aga pole kursis, kuidas tagada tubasele kassile talle loomuomane keskkond ning lihtsam tundub kass õue hulkuma lasta – seal ta saab ju teha kõike, mis hing ihaldab. Inimestele tundub, et kuna, erinevalt koerast, oskab kass endale õues ise toitu püüda ja on näiliselt iseseisev, saab ta ka tänaval edukalt hakkama.
Tegelikkuses varitsevad kasse tänaval lugematu hulk ohte, alustades teistest loomadest ning lõpetades pahatahtlike inimeste ja liiklusega. Just eriti jooksuajal kipuvad kassid üksteisega kaklema, põhjustades liigikaaslastele teinekord tõsiseid vigastusi ning levitades haigusi, nagu FIV, parasiidid ja nakkushaigused. Paljud tänaval hulkuvad kassid lõpetavad autorataste all või kannatavad raskete ent täielikult ennetatavate haiguste all.
Kass, kes on harjunud üksi tänaval või koloonias elama, ei kipu end inimesele kätte andma. Loom, kellel puudub tihe kontakt inimesega või kelle ainus kontakt inimesega on olnud negatiivne, ei taha vabatahtlikult püügipuuri minna. Isegi kui selline kass õnnestub kinni püüda, on metsiku iseloomu tõttu talle pea võimatu kodu leida. Üldiselt võib öelda, et füüsiliselt terve tänavakassi saab kätte harva ning kinni püütud haigel kassil ei pruugi enam elulootust olla.
Selleks, et hulkuvate kasside probleem Eestis lõplikult laheneks, on muu hulgas vaja omavalitsuste ja MTÜ-de tihedamat koostööd. Küll aga saab iga kassiomanik anda oma panuse, hoides enda lemmikut tubasena ning kaitstes teda soovimatute järglaste eest. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub kõiki kassi- ja koeraomanikke viima oma lemmikuid steriliseerimisele ja kastreerimisele vältimaks soovimatuid järglasi, jooksuaja poolt põhjustatavat stressi ja ebameeldivat käitumist. Märtsis pakuvad paljud ELS-i üleskutsega liitunud veterinaarkliinikud steriliseerimise ja kastreerimise teenuseid hea hinnaga.
Kampaaniaga liitunud kliinikute nimekirja leiab siit.
