Omavalitsusel ei ole õigust panna hulkuva looma toitjale loomaomaniku kohustusi

 Eesti Loomakaitse Selts on juba aastaid juhtinud omavalitsuste tähelepanu lemmikloomade pidamise eeskirjades olevale vastuolule, mis paneb hulkuva looma toitjale loomaomaniku kohustused või keelab koduta loomade toitmise. Nimelt on need nõuded vastuolus loomakaitseseaduse ja loomatauditõrje seaduse, põhiseaduse ja valitsuse määrusega hulkuvate loomade kohta. Kuid siiani leidub seesuguseid nõudeid omavalitsuste eeskirjades. Samuti kiputakse hulkuvate loomade varjupaika mitte...

 Eesti Loomakaitse Selts on juba aastaid juhtinud omavalitsuste tähelepanu lemmikloomade pidamise eeskirjades olevale vastuolule, mis paneb hulkuva looma toitjale loomaomaniku kohustused või keelab koduta loomade toitmise. Nimelt on need nõuded vastuolus loomakaitseseaduse ja loomatauditõrje seaduse, põhiseaduse ja valitsuse määrusega hulkuvate loomade kohta. Kuid siiani leidub seesuguseid nõudeid omavalitsuste eeskirjades. Samuti kiputakse hulkuvate loomade varjupaika mitte toimetamist põhjendama just selle väitega.

Mõned nädalad tagasi teavitas murelik kodanik ELS-i Tapal kortermaja territooriumil elavates hulkuvates kassidest. Selgus, et vald ei ole olnud nõus kasside kinnipüüdmist korraldama ja varjupaika viima. Lõpuks saadeti omavalitsuse poolt ühel korral kohale varjupaik ja kätte saadi üks kass, kuid sellega valla kohustuse täitmine piirdus. „Meile teadaolevalt ei kuulu need kassid kortermaja elanikele vaid nad on sinna ise tulnud ja elama jäänud. Tõesti elanikud kasse toidavad ja olid neile talve külma eest varjamiseks ka majakesed ehitanud, kuid oma loomadeks keegi neid pea. Elanikud ei ole lihtsalt soovinud kasse jätta nälga ega külma kätte,” lisas ELS-i otsese abistamise juht Kaisa Kamm.

Loomatauditõrje seaduse kohaselt on omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomad hulkuvad, nad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Seadusega on selle punkti täitmise kohustus määratud omavalitsusele. „Lisaks sellele, et hulkuvad loomad võivad levitada haiguseid ja tekitada inimestele varalist kahju on tänaval viibimine ka loomale endale ohtlik. Samuti võivad tänaval vabalt elavad loomad hakata valimatult paljunema ja sellega koduta loomade kolooniad tekitada,” kommenteeris Kamm. 

Selts on omavalitsusega korduvalt kortermaja territooriumil elavate kasside probleemist rääkinud, samuti seletanud lahti seaduse punkte ja palun loomadega tegeleda, kuid kahjuks vald oma hulkuvate loomadega endiselt tegeleda ei soovi. Viimases kirjas ELS-ile toob Tapa vald välja, et ei saa nõustuda Seltsi väitega nagu oleks sealsetes kõrvalhoonetes elutsevate kasside puhul tegemist hulkuvate loomadega, kuna kasse toidetakse ja neile on kuuris olemas elupaik. Tuginedes eeltoodule leiab omavalitsus, et keegi on võtnud loomade eest hoolitsemise enda peale ja vallal ei ole alust erakinnistult ära võtta konkreetseid koduloomi.

Seesugune väide on aga seadusevastane. Omavalitsus ei ole õigust kellelegi loomaomaniku kohustust määrata tuginedes väitele, et looma toidetakse või loom on kolinud elama eraterritooriumile. Eesti Loomakaitse Selts on juba varasemalt antud kui ka hulkuvate loomade toitmise keelamise küsimusega pöördunud õiguskantsleri poole, kes nende nõuete ebaseaduslikkust on kinnitanud.  „Seega olenemata sellest, et kortermaja elanikud kassidele toidu tagavad ja loomad elavad nende territooriumil, ei tee see neist kasside omanikke. Tegu on hulkuvate loomadega, kes tuleb valla poolt toimetada varjupaika. Selts pöördus ka sellel korral õiguskantsleri poole,” kommenteeris Kaisa Kamm.

Kahjuks leiab endiselt nii mõnegi omavalitsuse lemmikloomade pidamise eeskirjades taolisi punkte. Näiteks on Rakvere vald eelmisel aastal kinnitatud koerte ja kasside pidamise eeskirjaga samuti määranud hulkuva looma toitjale, kes võimaldab loomal ka eraterritooriumil viibida, loomapidaja kohustused. 

ELS tuletab eraisikutele meelde, et vald ei saa tema territooriumile elama tulnud looma määrata inimese lemmikloomaks ka juhul, kui ta looma toidab. Lisaks palub Selts omavalitsustel eeskirjad üle vaadata ja vastuolud seadusega parandada. 

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.

Lisateave:

​Geit Karurahu

Kommunikatsiooni- ja turundusjuht

​+372 55505009 

geit.karurahu@loomakaitse.ee

Leave a Reply