Eesti Loomakaitse Selts
PRESSITEADE
14.02.2018
Esmaspäeval 12. veebruaril kell 15:30 tuli kõne Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) infoliinile Kohtla-Järvelt, et leitud on nelja nülitud, tükeldatud ja prügikottidesse topitud looma korjused. Teatajale tundus esialgu, et tegemist on kolme koeraga, kuid peagi selgus, et tegu ei pruugi olla koertega vaid mõne metsloomaga. Looma liigi tuvastamiseks pöördusime mitme spetsialisti poole ja pidasime nõu ka loomakorjuste transportijatega.
Olenemata looma liigist võib tegu olla siiski väärkohtlemisega või seaduse rikkumisega. “Leitud loomi on nülitud ja lõigatud terava esemega. Samuti on loomade juurest leitud mitmeid paare siniseid kummikindaid. Tundub, et keegi on loomad tapnud, koorinud neilt seljast kasuka ja seejärel korjused lihtsalt veidi kõrvalisemasse kohta prügikottides ära visanud,” kommenteerib ELSi otseseabistamisejuht Margit Midro.
Margit Midro võttis juhtumi lahendamiseks ühendust Politsei- ja Piirivalveametiga. Politsei on algatanud kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi 264 järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist. Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Kerttu Krall kommenteerib juhtumit järgmiselt: “12. veebruaril leiti Kohtla-Järvel Turu tänaval nelja looma surnukehad. Politsei alustas juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust Karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist. Politsei on suhelnud ka varjupaigaga ning leppinud nendega kokku edasised tegevused. Kõigepealt tuleb tuvastada, mis loomadega on tegemist ning mis on nende surma põhjus. Vastavalt loomakaitseseadusele on loom imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu, olgu ta siis kodustatud või kodustamata. Kriminaalmenetluslikus mõttes ei oma tähtsust, kas tegemist on mets- või koduloomaga. Siinjuures on oluline tuvastada, kas loomade suhtes pandi vastavalt loomakaitseseadusele toime lubamatu tegu (LoKS § 4 lg 1). Iga juhtumit, mis on seotud looma julma kohtlemisega, uuritakse võrdselt. Kõik täpsemad asjaolud selguvad alustatud kriminaalmenetluse käigus.”
Loomakaitseseaduse §4 lg 1 on märgitud, et looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.
Palusime loomakorjuste pilte analüüsida Eesti Metsloomaühingul, kes aitavad selgitada milliste loomadega on tegu. “Eesti Metsloomaühing ei võta antud asjas info vähesuse tõttu lõplikku seisukohta. Konsulteerides jahimeestega võib foto järgi oletada, et tegemist võib olla kolme kährikuga ning ühe metsnugisega. Korjuste seisukorda võib selgitada see, et pea on võetud ilmselt trofeeks või Veterinaarametiga lepingu täitmiseks marutaudi uuringutel. Nahad pargitakse ning lähevad kasutusse. Täpse hinnangu saab anda käppade ja koljukuju järgi. Mis oludel loomakorjused sinna on sattunud ei hakka ühing spekuleerima, seda loodetavalt selgitab alustatud uurimine,” kommenteeris Eesti Metsloomaühingu esindaja.
Uurisime ka topisemeistri arvamust (kes soovib anonüümseks jääda) ning ta kinnitas, et korjused on oskamatult nülitud ja tegemist on arvatavasti kährikute või metsnugisega.
Pärast üleskutset teavitada meid kui kellelgi on juhtumi kohta lisainformatsiooni, saime veel ühe teate. Teataja leidis loomade laibad juba 11.02, kuid ei teavitanud sellest kedagi. “ Üks korjus oli kotist väljas ning linnud nokkisid seda. Tegin kõrvaloleva koti lahti ja sees oli veel kaks korjust, üks suur ja teine väiksem. Nad olid ümbritsetud sinistest kinnastest. Kõik laibad olid sarnaselt paigutatud.” kommenteeris Jevgeni. Saime Jevgenilt ka fotod, millelt on näha laipade juures palju siniseid kummikindaid. Suure tõenäosusega on tegu sama juhtumiga.
ELS palub inimestelt igasuguseid vihjeid, mis võiksid aidata lahendada antud juhtumit.
Kirjuta info@loomakaitse.ee või helista 526 7117.
NB! Pildid on häiriva sisuga!
