Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tuletab meelde, et registreeritud kiip aitab lemmikul kiiresti koju jõuda, vähendades hulkuvate loomade arvu tänaval. Kiibistada tuleks nii koerad ja kassid, kui ka tuhkrud ja küülikud. Mikrokiip tuleb kanda registrisse, kuna vaid siis on võimalik kiibinumbri järgi tuvastada ka loomaomanik.
Kahjuks puudub Eestis üleriigiline kohustus lemmikloomade kiibistamiseks. Kuid loomaomanik peab järgima kohalikus omavalitsuses kehtivat koerte ja kasside pidamise eeskirja, mis mitmetes KOVides nõuab ka lemmiklooma kiibistamist ja registreerimist. Tallinna linna hulkuvate loomade statistika näitab selgelt, et lemmikloomade kiibistamisest ja registreerimisest on suur kasu. 1. jaanuarist 2015 hakkas Tallinnas kehtima kasside mikrokiibiga märgistamise ja registreerimise kohustus. Enne kohustuse jõustumist jõudis hulkuma läinud kassidest tagasi koju umbes 3%, nüüdseks leiavad kodutee 22%. Tänu registreeritud mikrokiibile jõuavad tagasi oma pere juurde umbes 70% hulkuma läinud koeri.
Kiip tuleb kindlasti kanda registrisse. Lemmiklooma kiip seostub omanikuga ainult juhul, kui see on registreeritud. Kõige levinumad lemmikloomaregistrid on llr.ee ja lemmikloomaregister.ee. Registreerimata kiipi ei ole võimalik seostada ühegi inimesega. Sellisel juhul kiibi numbrit ei seo ükski nimi, asukoht ega telefoninumber.
Miks kiibistada oma lemmikloom?
- REGISTREERITUD MIKROKIIP AITAB LOOMAL KOJU JÕUDA
Registreeritud kiibiga lemmiklooma omanik leitakse üldjuhul kiiresti. Kiipi saavad kontrollida nii varjupaigad kui ka veterinaarkliinikud. Kui kiip on registrisse kantud ning telefoninumber on kehtiv, siis on loomaomanik ühe telefonikõne kaugusel. Registreeritud kiip ütleb ka varguse puhul, kes on looma ametlik omanik.
- MIKROKIIBID EI KAO EGA KULU
Telefoninumbriga ripatsid või kaelarihmad võivad ära kaduda, kuluda või katki minna. Mikrokiip on püsiv lahendus – kiip paigaldatakse looma naha alla, tavaliselt kaela vasakule küljele või abaluude vahele.
- MIKROKIIP ON OHUTU
Mikrokiip on väga väike – umbes riisitera suurune. Kiibi paigaldamine võtab vaid mõne sekundi ja lemmikloom ei tohiks tunda rohkem kui kerget torget.
- ANNAB ÜLEVAATE LOOMADE ARVUST
Registreeritud kiibiga lemmikloomad annavad parema ülevaate lemmikloomade hulgast ning nende liikuvusest. Omavalitsustes tekib territooriumil peetavate kasside ja koerte kohta asjakohane ülevaade. Lemmikloomaregister võimaldab tuvastada hulkuvate lemmikloomade probleemi olemasolu ja suurust konkreetses piirkonnas ning hinnata hulkuvate loomade probleemi lahendamiseks teostatud meetmete edukust.
“Eestis puudub ühtne lemmikloomaregister – omavalitsused võivad registrit pidada kas või vihikus. Kui lemmikloom pääseb hulkuma, siis võib ta ületa KOVi piiri ning naaber vallal puudub informatsioon looma tegeliku omaniku kohta. Probleemi aitaks lahendada üleriigiline lemmikloomade register, mis võeti ka eelmisel aastal Riigikogus arutlusse. Eelnõu läbis esimese lugesime, kuid hetkel ei ole edasisi samme tehtud. Loodame, et näeme päeva, mil eelnõu on läbinud kolmanda lugemise,” sõnas ELS otseabistamisejuht Elis Järvsoo.
Eesti Loomakaitse Selts rõhutab, et mikrokiip aitab jõuda lemmikloomal koju. Püsivaks lahenduseks ei ole ripats ega kaelarihm omaniku andmetega. Kindlasti tuleks kiibistada ka tubased loomad nagu kassid, tuhkrud ja küülikud. Peale kiibistamist kontrolli, et kiip on registrisse kantud ning seal on Sinu korrektsed andmed.
