Eesti Loomakaitse Seltsis tegutsevad väga toredad ja ambitsioonikad inimesed. Õpime neid tundma!
Tutvustame teile Marikat, aktiivset ja naerusuist ELSi vabatahtlikku, kes on sellest aastast ka meie otseabistamise juhi Margiti assistent. PS: Marika ja Margit on õed! : )
Kui kaua oled olnud ELSis?
ELSi vabatahtlikuks astusin aastaid tagasi, aga kuna tegin vabatahtliku tööd ülikooli kõrvalt, oli vaba aega vähe ja eriti ei saanud tegevustes kaasa lüüa. Aktiivsemalt hakkasin vabatahtlikuna tegelema kaks aastat tagasi, kui pakkusin abi transpordiga. 2017.aasta suvel hakkasin ka ELS liikmeks ning sama aasta kevad/suvi olin neli kuud praktikant, kus minu põhiliseks ülesandeks oli aidata kaasa erinevate kampaaniate ja ürituste korraldamisel ning läbiviimisel. Kuna sain suvepuhkuste ajal asendada ka mõned päevad hädajuhtumite juhti ja kolm nädalat partnersuhete juhti, siis selle aja jooksul sain rohkem aimu, kuidas siin asjad toimivad ja millega täpselt tegeletakse. Pärast praktika lõppu pakuti mulle ka tööd ja nüüd töötangi alates 2017.aasta novembrist ELSis assistendina ja vabatahtlike koordinaatorina.
Mis sulle meeldib ELS-i juures?
ELSi juures meeldib mulle see, et inimesed hoolivad ja panevad selle alla oma vaba aega ning me kõik tegutseme ühise eesmärgi nimel. Usun, et see on meie kõigi jaoks uskumatult hea tunne, kui saame aidata abivajavaid loomi ning näeme, kuidas muutub nende elu paremaks.
Millised on su hobid?
Võiks öelda, et loomadega tegelemine ongi minu hobi. Kuna ELSi tööd teen oma täiskohaga töö kõrvalt, siis väga suure oma nn „vabast ajast“ olengi ELSi tööga hõivatud – kas teen tööd arvuti taga, viin läbi kontrollkäike või aitan transpordiga.
Kui aega üle jääb, siis meeldib käia ka trennis, lugeda raamatuid või tegeleda oma kõige uuema hobi – discgolfiga. Vaikselt üritan tagasi tuua ka oma vana suure hobi, milleks on joonistamine.
Kas sul on endal ka lemmikloomi?
Mul endal on kodus kuue aastaseks saav emane kass Stefi, kelle võtsin koos emakassiga hoiukodusse. Kuna Stefi oli tulles nii väike, et tal polnud silmadki veel avatud ning sain temaga koos olla kogu tema kasvamisperioodi, siis ei raatsinudki teda enam kellelegi teisele loovutada ja nii võtsingi kiisu endale.
Iseloomult on ta väga konkreetne ja annab kohe teada, kui miski on vastukarva, aga samas meeldib talle õhtuti ka kaissu pugeda, kui teen arvuti taga tööd või vaatan telekat. Kui keegi temaga ei mängi, siis annab ta sellest märku, tuues mulle palli või mõne muu mänguasja, mida pean talle viskama, et saaks selle mulle tagasi tuua.
Kirjelda mingit põnevat seika ELS-ist
Olen tihedalt ELSiga seotud suhteliselt vähe aega, kuid selle aja jooksul on kõige meeldejäävam seik see, kui päästsime kutsikad potentsiaalsest koeravabrikust. Meie õnneks saimegi kõik kolm imearmsat kutsikat ELS hoole alla, leides neile suurepärased hoolivad pered. Sellised kogemused panevad veel rohkem tahtma töötada loomade heaks.
Kas sul on midagi, mida sa tahaksid inimestega jagada, midagi head öelda?
Sooviksin, et inimesed märkaksid rohkem enda ümber hädas olevaid loomi. Märgates abivajavat, kutsuksin inimesi julgesti juhtumitest teada andma mõnele loomadega tegelevale organisatsioonile. Samas on oluline ka silmas pidada, et paljudes probleemides saab abistada ka kohalik omavalitsus või nägija ise. Tihti ei julgeta loomaomaniku juurde minna ja probleemist rääkida, aga on olnud juhtumeid, kui peale nõustamist looma olukord märgatavalt paraneb.
Kas sul on mingi üldine eesmärk, mida tahaksid saavutada seoses loomakaitsega?
Tahan jõuda selleni, et veel rohkem inimesi õpiks abivajavaid loomi märkama ja julgeks tegutseda, sest oluline on aidata neid, kes ise ennast aidata ei saa.
