Kuigi looma kastreerimine ja steriliseerimine on viimastel aastakümnetel muutunud loomaomanike seas üha aktsepteeritumaks ning ka looma jaoks oluliselt mugavamaks, on sellega siiski seotud hulganisti müüte, mistõttu ei julge või ei taha paljud omanikud oma loomi protseduurile viia. Murrame siinkohal mõned levinuimad müüdid ning selgitame, miks on looma steriliseerimine ja kastreerimine igati mõistlik otsus.
Olgu selgituseks öeldud, et eesti keeles kasutatakse reeglina sõna „steriliseerimine“ emase ning „kastreerimine“ isase looma sootuks tegemise protseduuri kohta. Nüüd aga müütide juurde.
„Kui mu kass/koer elab tubast elu, pole teda ju vaja steriliseerida/kastreerida.“
Kindlasti on tõenäosus, et tubane loom järglasi saab, väiksem kui vabalt hulkuma lastaval loomal. Ometi sunnivad hormoonid looma jooksuajal ootamatult käituma. Näiteks kipuvad isased kassid jooksuajal kodust põgenema ning koer võib isegi koertepargis inimesele märkamatult asja ära teha ning omanikel ei jää muud üle kui tagajärgedega tegeleda.
„Steriliseerimine/kastreerimine on loomale ohtlik protseduur.“
Vanasti, kui mõistmine looma valutundlikkusest polnud veel see, mis tänapäeval, võis protseduur tõesti loomale ohtlik ja traumeeriv olla. Tänapäeval toimub steriliseerimise/kastreerimise protseduur sarnaselt inimesele teostatava operatsiooniga üldnarkoosis. Enne narkoosi tehakse loomale vereanalüüs, veendumaks, et ta on protseduuri tegemiseks piisavalt terve. Pärast protseduuri ärkab loom kliinikus veterinaaride valvsa pilgu all ja saab omas tempos toibuda. Isane loom tunneb end hästi juba järgmisel päeval ning emasel võib kuluda kuni nädal enne kui ta end uuesti tavapäraselt tunneb.
„Kui lasen looma steriliseerida/kastreerida, läheb ta paksuks.“
Tõsi, looma seedimine võib pärast protseduuri pisut aeglustuda, ent paksuks see looma veel ei tee. Omanikul on kohustus võimaldada loomale aktiivset elu ning sobivat toitu. Koer, kellega käiakse korralikult väljas ning kass kellele pakutakse piisavalt tähelepanu ja vaimselt ning füüsiliselt stimuleerivat keskkonda, püsivad tõenäoliselt tervislikus kaalus. Loomulikult mängib rolli ka toit. Kuni inimene korrigeerib toiduvalikuid ja -koguseid vastavalt looma tervisele ja aktiivsusele, on kaalumured harvad tekkima.
„Emane loom peab enne steriliseerimist vähemalt ühe pesakonna ilmale tooma.“
Puuduvad teaduslikud tõendid, et poegimine looma tervisele mingit positiivset mõju omaks. Pigem vastupidi. Enne esimest jooksuaega steriliseeritud loomal on oluliselt väiksem tõenäosus munasarja, emaka ja piimanäärme kasvajate tekkeks. Samuti kaovad kõik poegimisega seotud riskid ja oht mädaemaka tekkeks.
„Kastreeritud/steriliseeritud looma iseloom muutub.“
Jah, tõenäoliselt muutub tõesti, ent mitte halva poole, nagu müüdi uskujad arvavad. Kastreeritud isane kass ei tunne vajadust oma territooriumi sirtsutades märgistada ja on reeglina rahulikum ega kipu hulkuma minema. Isane koer ei ürita teisi loomi ega inimese jalgu karata. Samuti satuvad kastreeritud loomad vähem kaklustesse, kuna nende keha toodab vähem testosterooni. Emasel loomal kaob või väheneb innaaegne käitumine, mis kassiomanikele tähendab, et jääb ära iga mõne nädala tagant korduv vali häälitsemine ja tavatu nühkimine.
Selleks, et julgustada loomaomanikke oma lemmikuid steriliseerima ja kastreerima, toimub Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) eestvedamisel märtsis üleriigiline steriliseerimise ja kastreerimise kampaania. „Kutsume märtsis kõiki kassi- ja koeraomanikke viima oma lemmikuid steriliseerimisele ja kastreerimisele vältimaks soovimatuid järglasi, jooksuaja poolt põhjustatavat stressi ja ebameeldivat käitumist. Meie üleskutsega on liitunud paljud veterinaarkliinikud, mis pakuvad kuu lõpuni steriliseerimise ja kastreerimise teenuseid hea hinnaga,“ selgitab ELS-i otsese abistamise juht, Elis Järvsoo.
Kampaaniaga liitunud kliinikud leiab siit: https://loomakaitse.ee/steriliseerimie-ja-kastreerimise-kampaaniaga-liitunud-kliinikud-2023/
