Kuigi tagasihoidlik ja väljastpoolt ehk väheke endasse tõmbunud, on Eesti inimene tegelikult vajadusel abivalmis ja sooja südamega. Tulekahjus kodu kaotanud perekonnad, kallit ravi vajavad lapsed või väärkoheldud, viga saanud lemmikloomad võidavad tihti inimeste südamed ja annetusi laekub kas suuremal või vähemal määral. Samas tuleb annetuste kogumise puhul mängu ka varjupool: on neid, kes näevad inimeste abivalmiduses hoopis äraspidiseid võimalusi.
Eesti Loomakaitse Selts on viimastel aastatel kokku puutunud internetis levivate petuskeemidega, kus südantlõhestava appikarje postitajad soovivad ära kasutada inimeste headust, et koguda raha mitte vigastatud looma raviks, vaid isikliku varalise kasu eesmärgil. Suhtlusvõrgustikes ja erinevates kuulutusteportaalides levivad aeg-ajalt teiste hulgas ka võltspalved, mille abil kogutakse raha eraisiku kontole hoopis teisel eesmärgil, kui kuulutuses märgitud.
Näiteks kogus Osta.ee lehel inimene raha vigastatud koera ravikulude katteks oma erakontole. ELS pöördus kuulutaja poole, et uurida vigastuse asjaolusid. Kuulutaja kinnitusel toimus koera operatsioon Võru loomakliinikus. ELSi vabatahtlikud arutasid juhtumit koera pildi ning veebilehel leiduva info põhjal Võru loomakliinikutega. Võrus asuvas kahes loomakliinikus ei olnud aga keegi taolist operatsiooni läbi viinud ning sellist koera polnud neil visiidil käinud. Veterinaaride sõnul ei vastanud ka pildil kujutatud koera kinniseotud jalg olukorrale, millele kuulutaja viitas veebilehel olevas selgituses. Täpsemal uurimisel selgus, et kuulutaja on sama portaali kaudu läbi viinud juba kolm oksjonit kogumaks raha vigastatud koera ravikulude katteks. ELS esitas avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks ning kelmuse läbiviija sai väärteokorras karistatud.
Eelmise aasta septembris avastasime Spunk.ee kuulutusteportaalis sarnase petuskeemi: portaalis oli avaldatud pilt abivajavast koerast ja kõrvaloleva selgituse juurde lisatud annetusteks avatud kuulutaja isiklik pangakonto. Kuulutuses väideti, et koeraomanik on pöördunud ELSi poole ja saanud palve koguda raviraha koeraomaniku kontole. Valeinfost kubisevat kuulutust nähes pöördusime Spunk.ee meeskonna poole, kes eemaldas kuulutuse portaalist juba samal päeval. Õnneks tegutseti kiiresti ning võltspalvel ei olnud aega levida.
Viimasel ajal on hakatud ka Facebookis erakontodele annetusrahasid koguma. Meil on siiralt hea meel, et inimestel on soe süda ja soov abivajajaid aidata. Teisalt on aga oluline olla tähelepanelik. Selleks, et olla kindel annetuse otstarbekas kasutamises, võiks eraisikutest abipalujatel soovitada pigem pöörduda kas ELSi või mõne muu heategevusorganisatsiooni poole, kes on kantud tulumaksuvabastuse nimekirja, kes saavad abistamist efektiivsemalt ning usaldusväärsemalt koordineerida ja kellel on kohustus annetuste osas täpset statistikat pidada ja seda ka avalikkusega jagada. Kui konkreetsele loomale tehtud annetustest peaks midagi üle jääma, kasutatakse raha teiste loomade abistamiseks.
Loomaomanikel soovitame ootamatute õnnetuste tarbeks loom kindlustada, uurida õnnetuse juhtudes loomaarstilt järelmakse võimalusi, küsida abi sõprade-tuttavate käest või pöörduda ELSi või mõne teise loomade tegeleva mittetulundusühingu poole, et siis juba üheskoos parim ja usaldusväärseim lahendus leida.
Nõrgemate abistamine on loomulik osa elust. On kahetsusväärne, et meie loomulikku soovi abikätt ulatada ära kasutatakse. Et mitte ohverdada järgmiste abipalujate võimalusi abi saada, kulub enne abi pakkumist alati marjaks ära kübeke skeptitsismi ja näpuotsatäis uudishimu.
Annika Lepp, Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige