05.06.2012
Põllumajandusministeeriumi andmetel tarbiti Eestis ühe inimese kohta 2010. aastal keskmiselt 71 kg lihatooteid. Sealiha on endiselt konkurentsitult Eesti inimeste lemmik – seda söödi inimese kohta 34 kg ehk umbes pool kogu tarbitud liha kogusest. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eesti lihatoodang 79 000 tonni.
1950. aastal tarbis inimene keskmiselt 50 kg liha aastas. Praeguse trendi jätkudes tarbib inimene aastal 2050 keskmiselt 90 kg liha aastas. ÜRO ja Euroopa Põllumajandusorganisatsiooni andmetel tapetakse maailmas igal aastal hinnanguliselt 60 miljardit looma lihatootmise eesmärgil.
Tänapäeval on enamus poelettidele jõudvast lihast ja lihatoodetest pärit intensiivsest tootmisest, kus loomade heaolule tähelepanu ei pöörata. Loomadel ei ole võimalik käituda loomuomaselt ning kitsastes tingimustes elamise, aretamise ja köndistamiste tõttu esineb neil tervisehäireid, mis põhjustavad ka valu. Kõige halvemates tingimustes elavad liigid, kelle liha ja toodete tarbimine on kõige laiemalt levinud – broilerid, sead ja munakanad.
Mõned näited intensiivses tootmises esinevatest loomade heaolu kahjustavatest teguritest:
Emiseid peetakse tiinuse lõppjärgus ja pärast poegimist poegmissulgudes, mis on niivõrd väikesed, et loom ei mahu seal isegi ringi pöörama. Aga just enne poegimist tekib emisel pesa ehitamise instinkt, mis on sellistes pidamistingimustes täielikult allasurutud.
Põrsastel lõigatakse ära suurem osa sabast, kuna stressis ja igavuses kipuvad nad üksteise sabasid närima. Seda probleemi saaks lahendada põrsaste sulgudesse allapanu (nt põhu) ning mänguasjade panemisega, sest siis saavad põrsad oma tuhnimis- ja uurimisvajaduse rahuldatud. Paraku valivad tootjad jätkuvalt enda jaoks mugavama tee – sabade lõikamise. Samuti nüristatakse põrsaste lõikehambad, et nad imemisel emise nisadele viga ei teeks. Nuumamise eesmärgil kasvatatavad põrsad kastreeritakse, et vältida liha spetsiifilist maitset ning mõnedes ettevõtetes sälgitakse põrsaste kõrvad nende märgistamiseks.Kõiki neid valulikke protseduure tehakse tihti ilma tuimestuseta.
Broilerid on tänapäeval aretatud „tootma” lihakeha. Lindudele tähendab see piinarikast elu – nende lihasmassi kasv on kiirem kui organid ja luustik taluda suudavad. Seetõttu kannatavad linnud südamerikete ja jalaprobleemide all. Luustikule mittevastava kehamassi tõttu on broilerid väheaktiivsed ja veedavad ca 75% ajast istudes või lamades. Kuna põrandapind on aga kaetud lindude ammoniaaki sisaldavate väljaheidetega, siis tekivad nende kehadele ja jalgadele põletushaavad. Esineb olukordi, kus linnud ei suuda kiirest kasvust tingitud terviseprobleemide tõttu üldse käia ning nad ei ole nad võimelised joogi- ja sööginõudeni ulatuma. Suure lindude tiheduse ja arvu tõttu kitsastes pidamistingimustes võivad sellised haiged linnud talitajatele märkamatuks jäädes surra piinarikkal moel.
Mahepõllumajanduses peavad olema tagatud rangemad loomade heaolu arvestavad nõuded:
* Peab olema piisavalt ruumi, et loom saaks kergesti lamama heita, ümber pöörata, ennast puhastada ja teha liigile omaseid liigutusi.
* Peavad olema tagatud loomale sobilikud tingimused: tervislik sisekliima, valgustus, ventilatsioon.
* Loomad peavad pääsema aastaringselt jalutusalale.
* Lindude puuris pidamine on keelatud.
* Loomade sarvede eemaldamine, sabade kärpimine, põrsaste hammaste lõikamine ja tibude nokkade lühendamine on lubatud üksnes eesmärgiga parandada loomade turvalisust, heaolu või hügieenitingimusi.
* Loomadel peab olema võimalik liigiomaselt käituda. Näiteks peavad sead saama maad tuhnida ning enne põrsaste ilmaletoomist pesa ehitada, veelindudel peab olema juurdepääs veekogule. Oluline on ka see, et loomadel kujuneksid välja grupisidemed ning ema ja noorlooma sidet ei katkestataks liiga vara.
Enamus poelettidele jõudvast lihast ja lihatoodetest pärit intensiivsest tootmisest, näiteks Rakvere, Rannamõisa jne. Maheliha ei pakenda ükski suurtootja ja seda saab vaid ökopoodidest ja turult. Näiteks maheliha pakendab ja turustab Märjamaa Lihatööstus. Seega maheliha puhul tasub külastada ökopoode ja turge. Piimatoodetest soovitame Pajumäe talu toodangut, mis on ka suurtes poodides kättesaadavad.
Kasutatud allikad:
– Põllumajandusministeeriumi Turu arendamise büroo: Lihatööstuse 2011. aasta ülevaade http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2011/ylevaade_lihatoostus_2011.pdf
– Põllumajandusministeerium: Mahepõllumajandus Eestis / Organic Farming In Estonia 2011 http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2012/trykis_mahepollumajandus_Eestis_2011.pdf
– LoveMEATender, Belgia 2011