Eestis tuuritavad peamiselt kaks rändtsirksust: Tsirkuse Tuur ja tsirkus Marcel. Eesti Loomakaitse Selts tauniv loomade kasutamist meelelahutuses järgmistel põhjustel:

• Metsloomade kasutamine inimeste meelelahutuse huvides ei ole moraalselt õigustatud.
• Tsirkus ei suuda tagada loomade heaolu. Loomadel pole tsirkuses piisavat liikumisruumi ning nende elurütm on sageli häiritud müra, valguse ja vibratsiooni tõttu.
• Tsirkuses sunnitakse loomi esitama loomuvastaseid trikke. Tsirkusetreeningutes kasutatakse metsloomade allutamiseks metallist konkse, piitsasid, keppe, elektrišokke ja muid sunnivahendeid.
• Rändtsirkuse loomi transporditakse pikki vahemaid kitsastes ja halva ventilatsiooniga vagunites ja treilerites, kus nad veedavad suurema osa ajast ka esinemiskohta jõudes.
• Tsirkuseloomad kannatavad stressi all, mis väljendub stereotüüpses käitumises: edasi-tagasi ringlemises või sama liigutuse pidevas kordamises.
• Ruumikitsikusest tingitud hügieeniprobleemid suurendavad loomade haigestumisriski ning tsirkuste rändava iseloomu tõttu ei suudeta loomadele tagada adekvaatset veterinaarabi.
• Tsirkuseloomad võivad olla illegaalselt vabast loodusest püütud, sest loomade päritolu on raske kindlaks teha. Kui tsirkuseolud põhjustavad kannatusi isegi tehistingimustes sündinud loomadele, siis vabast loodusest püütud loomade jaoks on tsirkusesse sattumine psühholoogiliselt kirjeldamatult raske, mille tagajärjel võib loom isegi surra.
• Tsirkus rikub laste väärtushinnangud. Lastepsühholoogid on leidnud, et tsirkuseloomade etteastete nägemine loob lastele loomadest vale kujutluspildi ning nad võivad selle tulemusena hakata pidama domineerimist ja loomade vägivaldset kohtlemist loomulikuks.
• Kuna tsirkus ei suuda tagada loomade heaolu, siis on ainus lahendus paljude teiste riikide eeskujul loomatsirkuste keelustamine.

Metsloomade kasutamine tsirkuses on seadusega keelatud Austrias, Soomes, Rootsis, Brasiilias, Costa Ricas, Singapuris, Sloveenias ja Hollandis, osaliselt ka Argentiinas, Austraalias, Kanadas, Colombias, Kreekas, Indias, Iisraelis, Horvaatias, Ungaris ja mõnel pool USAs. Alates 2015. aastast on metsloomade kasutamine tsirkuses keelatud ka Inglismaal. Selleteemaline arutelu käib enamikes Euroopa riikide valitsustes.

ENDCAP (The European network to END the keeping of wild animals in CAPtivity) on üle-euroopaline juhtivate loomakaitseorganisatsioonide ja eluslooduse ekspertide võrgustik, keda ühendab ühine eesmärk näha meelelahutuse otstarbel metsloomade vangistuses pidamise ja metsloomade kasutamise lõpetamist. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on ENDCAP võrgustiku asutajaliige. Loe ENDCAPi kohta kohta rohkem siit.

Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti loomaõiguslaste liikumine Loomade Nimel jagavad tsirkusetuuri etenduste eel probleemist teavitavaid infomaterjale ning paluvad inimesi mitte külastada loomi kasutavaid tsirkuseid.

PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) undercover video loomade dresseerimisest.

Lisaks vaata loomakaitse organisatsiooni Born Free ja Circuses.com infot loomatsirkuste kohta.

Mõned meedias avaldatud artiklid selgitamaks loomatsirkuste ebaeetilisust:

Katrin Vels: loomatsirkus on surnud – elagu tsirkus! (EPL, 2.06.08)

Noored sotsid ja rohelised loomatsirkuse vastu (noored-rohelised.ee, 04.07.08)

Loomaõiguslased: tsirkus on piinamine (ERR, 02.07.08)

Loore Emilie Raav: tsirkus – ennenägematu harmoonia! (Postimees, 09.05.08)

Aarne Ruben: Kui tsirkus jookseb laiali (Delfi, 07.08.08)

Habemega naine, lõbusad Siiami kaksikud ja tantsiv karu (18.01.2013)

Annika Lepp: Eesti peab keelustama metsloomade kasutamise tsirkuseareenil (Delfi, 29.05.2013)