Meil on siiralt kahju, et olenemata sellest, et esitasime materjale ja aruandeid ning olime valmis dokumentide abil laimu ümber lükkama, on reporter eelistanud toetuda Marian Vahuri tõendamata väidetele. Sellest tulenevalt mõjub artikkel kallutatuna ning ELSi mainet põhjendamatult kahjustavana.
Artiklis on välja toodud, et 2012. aastal kulus 70 000 eurot seltsi juhatuse töötasudeks. Vastavalt 2012. aasta majandusaasta aruandele oli 70 000 eurot seltsi kogu palgafond, mis jaotus kuue täistööajaga palgasaaja peale (töötajaid oli tegelikult rohkem, kuid suurem osa neist olid tööl osalise koormusega või mõne projektiga seonduvalt). Juhatuse tööd on tehtud vabatahtlikult ja töötasu saamata seltsi loomisest saadik.
Lause “Loomade abistamise summaks on aruandes märgitud 41 000 eurot” on ekslik. 41 000 eurot kulus loomade otsesele abistamisele ehk veterinaarsete protseduuride tasumisele, steriliseerimisele-kastreerimisele, loomatoidule ja loomade transportimisele. Sellist tegevust märgime aruandes loomade otsese abistamisena. Kuid veelgi rohkem loomi said abi tänu seltsi muudele igapäevastele tegevustele – õigusloomes osalemine (seadusmuudatused ja eelnõud, lobitöö), 12 tundi päevas ja 7 päeva nädalas avatud infotelefonile vastamine, hädajuhtumite lahendamine ja pöördumiste koostamine ametkondadele, ennetus- ja teavitustegevus ning koolitused
Hädajuhtumite infotelefoni peab selts üleval tänu Põllumajandusministeeriumi toetusele. Käesoleva aasta 30. novembri seisuga nõustasime inimesi ja ametkondi 4027 korral, mis teeb keskmiselt 12 juhtumit päevas. Iga teate taga on loom, kes vajab abi. Erinevate loomade kaitsega seotud juhtumite lahendamiseks koostasime ametkondadele (Veterinaar- ja Toiduamet, politsei, kohalikud omavalitused jt) 104 pöördumist ja avaldust. Seltsil endal puuduvad juriidilised õigused loomade sundvõõrandamiseks, ettekirjutuste tegemiseks ja trahvide määramiseks.
Marian Vahuri kurdab, et ELS kaasab hädajuhtumite lahendamisse erinevaid ametkondi. ELS aga teisiti ei saagi, sest seltsil puudub seadusest tulenev õigus riikliku sunni kohaldamiseks loomade väärkohtlemisjuhtude lahendamiseks. Samuti ei saa Selts tasuda omanikuga loomade ravi või hoiupaika paigutamise kulusid. Seda tehakse ainult erandjuhtudel (näiteks on loomaomanik sattunud raskesse majanduslikku olukorda või tal pole mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik oma looma eest hoolt kanda). Loomaomanikke abistame ka interssivaba laenuga. Kuid eelkõige aitab selts hüljatud, kodutuid ja väärkoheldud loomi.
Marian Vahuri tegi esimesel poolaastal 24 kontrollkäiku, mille puhul ELS pöördus Veterinaar- ja Toiduameti poole kolmel korral. Ülejäänud juhtudel jõuti omanikuga puuduste kõrvaldamises kokkuleppele või polnud kaebusel alust.
Ajakirjanik väidab, et läinud aastal tehti seltsile annetusi kokku ligi 94 000 eurot. Nii nagu ka 2012. aasta majandusaruandes kirjas, sisaldab 94 000 eurot nii annetusi kui ka sihtotstarbelisi toetusi. Sihtotstarbelisteks toetusteks on 2012. aasta Põllumajandusministeeriumi eraldis teavituse, nõustamise ja koolitusega seotud tegevuste läbiviimiseks, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt toetatud projektid “Annetuste kogumise praktilise rakenduskava loomine ja elluviimine” ja “Vabatahtlike aktiivne kaasamine ja koolitamine”, Tallinna linna sotsiaalsete töökohtade loomise projekt ja heade inimeste ja ettevõtete poolt tehtud annetused summas 41 000 eurot. 41 000 euro eest kaeti 2012. aastal üle 1500 looma ravikulud, steriliseerimised-kastreerimised ja toidu- ning transpordiabi.
Tänase seisuga on ELS katnud hättasattunud loomade veterinaarkulusid, steriliseerimisi-kastreerimisi ja sellega seonduvaid kulutusi 2013. aastal pisut üle 30 000 euro ulatuses, millega on abistatud üle 850 hulkuva, kodutu, väärkoheldud või muul viisil hättasattunud kassi, koera, linnu ja muu looma. Kokku on ELSile novembri lõpu seisuga laekunud annetusi nii loomade raviarvete tasumiseks, kastreerimiseks-steriliseerimiseks, erinevate loomakaitse-alaste tegevuste jaoks ja seltsile üldiselt ühtekokku ligi 34 000 eurot.
Eesti Loomakaitse Selts on suure liikmeskonnaga eestkosteorganisatsioon. Selleks, et oma missiooni täita, vajab ELS vabatahtlike ja liikmete abi. Täna on ELSil registreeritud vabatahtlikke 221 ja liikmeid 259. Neist aktiivseid on erinevate tegevuste juures ligi 50 (juhtumite kontrollijad, üritustel osalejad ja korraldajad, tõlgid, fotograafid, transpordiabilised, hoiukodud, toimetajad, kujundajad, jt).
ELSi tööd ja tulemused: www.loomakaitse.ee/tulemused
ELSi majandusaasta aruanded: www.loomakaitse.ee/majandusaasta-aruanded