Eesti Loomakaitse Selts (ELS) korraldab 16. aastat järjest kõige loomasõbralikuma ja loomavaenulikuma avaliku teo valimist. Täname kõiki inimesi, kes meile kahe eelneva kuu jooksul on saatnud enda jaoks kõige märkimisväärsemaid 2016. aastal avalikkuse tähelepanu pälvinud loomi puudutavaid lugusid. Kuus kõige enam nimetatud loomasõbralikku ja -vaenulikku tegu on alljärgnevalt Teie ees! Palume hääletada kõige sõbralikuma ja vaenulikuma loo poolt terve detsembrikuu jooksul. Jaanuaris kuulutame hääletuse tulemuste põhjal välja kaks kõige enam hääli saanud tegu: 2016. aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo.
Kõige loomasõbralikuma teo kandidaadid:
Tartu ja Pärnu linnavõimude otsus keelustada linnas metsloomi kasutavad tsirkused – Oktoobris ja novembris andis Tartus etendusi Zoo Impeeriumi tsirkus, mis tõi publiku ette mitmeid trikitavaid loomi – ahve, rebaseid, koeri, tuhkruid, aga ka krokodille, sebrasid, ninakarusid ning koguni pelikani. Et selle vastu pahameelt näidata, toimus 26. oktoobril Tartus, A Le Coq spordihoone esisel parkimisplatsil loomakaitsjate poolt korraldatud meeleavaldus loomade kasutamise vastu tsirkustes. Ehkki Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas esialgu, et see, kelle spordihoonet haldav Sihtasutus Tartu Sport oma maale tegutsema lubab, on linnapea sihtasutuse enda otsustada, tõdes ta, et isiklikult ta metsloomatsirkust ei toeta. Kuna Zoo Impeerium oli tekitanud loomaõiguslaste seas siiski väga tugevat vastuseisu lubas Urmas Klaas, et rohkem metsloomi kasutavad tsirkused linnalt enam avaliku ürituse luba ei saa. 17. novembril teatas ka Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, et edaspidi loomatsirkused Pärnusse oodatud ei ole. Loe lisa siit ja siit
Tallinnas uue loomade varjupaiga avamine – 1. juulil andsid Tallinna linnavõimud tegutsemisloa uuele kodutute loomade varjupaigale, mis vastutab hüljatud loomade varjupaika jõudmise eest Tallinnas. Linna uuel lepingupartneril Varjupaikade MTÜ-l, on varjupaigad ka Läänemaal, Pärnus, Valgas, Viljandis, Virumaal ja Võrus. Uue varjupaiga ruumid avati pidulikult 4. augustil ning loomi saab külastada aadressil Paljassaare tee 85. Ruumid mahutavad 40 koera ja 120 kassi, samuti leiavad seal peavarju hüljatud väikeloomad. Loe lisa siit ja siit
Kassipoja päästmine uppumissurmast – 10. juulil oli Tallinna kesklinnas nii tugev vihmasadu, et tulvavesi põhjustas paaril tänaval koguni uputuse. Marko Männiste oli parajasti vennaga koju sõitmas, kui märkas Jõe tänaval vihma kätte jäänud läbimärga kassipoega, kes veemassiivi eest varju püüdis leida. Männiste jooksis autost välja, tõi külmast ja ehmatusest väriseva kassikese ära ning viis ta koju, kus kuivatas looma ning andis talle süüa. Päästetud kassipoeg sai vihmale viitava nime – Tilk. Noormees võttis ühendust loomakaitseorganisatsiooniga, kes aitas kiiresti õnnesärgis sündinud leidlapsele kodu leida. Loe lisa siit ja siit
Sorry, there are no polls available at the moment.
Kõige loomavaenulikuma teo kandidaadid:
Ministeeriumide otsus karusloomafarme mitte keelata. Vaatamata sellele, et nii Eesti loomade eestkosteorganisatsioon Loomus, loomaõiguslusorganisatsioon PETA kui ka Eesti moeloojad olid tänavu varasemalt nõudnud riigikogu maaelukomisjonilt karusloomakasvatuse keelamist, oli Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et karusloomade kasvatamisel probleemsed kohad on eelkõige võõrliikide loodusesse pääsemine ja karuslooma kasvanduste nõuetekohane sõnnikumajandus, kuid ministeeriumi hinnangul on see olukord viimastel aastatel paranenud. Ka Maaeluministeerium oli seisukohal, et juhul kui on täidetud loomade pidamise ning loomade surmamise nõudeid, võivad karusloomakasvatused edasi tegutseda. Tänavu oktoobris jõudsidki ministeeriumid ühisele seisukohale, et karusloomafarmide tegevus peaks jätkuma ning vastav ettepanek edastati ka valitsusele. Karusloomakasvatused on aga loomade suhtes julm äri: vangistuses hoitavad karusloomafarmide loomad sünnivad kevadel ning eraldatakse oma emadest väga varakult. Loomade tapmine toimub farmides enamasti novembrikuus. Sõltuvalt loomaliigist kasutatakse karusloomafarmides erinevaid tapmismeetodeid: rebaste puhul kasutatakse tapmiseks elektrišokki suhu ja pärakusse, minkide puhul gaasitamist ning tšintšiljadel kaela murdmist. Loe lisa siit ja siit
Metsloomi kasutava rändtsirkuse Zoo Impeerium Eestisse lubamine. Tänavu oktoobris – novembris külastas Eestit rändtsirkus Zoo Impeerium, mille programmis kasutatakse lisaks muudele etteastele ka metsloomi: ahve, ninakarusid, sebrasid, rebaseid, kährikuid, tuhkruid, aga ka krokodille, pelikani ja okassiga. Tsirkuseetenduste korraldajale sai loa etenduste näitamiseks mitmed Eesti paigus. Elvas, Tapal, Pärnus ja Tartus saatis tsirkuseetendusi loomakaitsjate valjuhäälne protest. Tsirkuseloomad ei saa elada loomupärast elu, nende heaolu ei ole võimalik tsirkuses tagada ja dresseerimiseks kasutatakse sageli vägivalda. Metsloomi kasutamine tsirkustes on täielikult või osaliselt keelustatud näiteks Austrias, Belgias, Taanis, Rootsis, Soomes ja Tšehhis. Loe lisa siit
Loomade hülgamine Paljassaare poolsaarele – 7. veebruaril teatati Häirekeskusest Tallinna Keskkonnaameti peaspetsialist Hellika Landsmannile, et aadressil Paljassaare 47 on koos pealtnäha uute puuridega hüljatud hulganisti väiksemaid ja eksootilisi lemmikloomi ning neid pole päästjatel kuskile edasi toimetada. Kokku leiti Paljassaarest hüljatuna 26 looma: 9 merisiga, 4 kääbushamstrit, 4 rotti, 2 deegut, hamster ja 6 papagoid, kellest üks suri. Üks papagoi on rõngastatud vasest rõngaga. Mitmed merisead nägid välja üsna nälginud, hooldamata ja sotsialiseerimata. Kuna kuni 2016. aasta 1. juulini Tallinna ja Harjumaa piires loomadele varjupaiga teenust pakkuv Loomade Hoiupaik pisiloomi lepingujärgselt vastu ei võtnud ning neil puudusid selleks ka sobivad tingimused, võttis Landsmann ühendust Eesti Loomakaitse Seltsiga ja koos leiti loomadele kiiresti vajalik varjualune. Loomad said paigutatud kolme erinevasse hoiukodusse. Loe lisa siit ja siit
Sorry, there are no polls available at the moment.