Kuna me elame Nõmme metsa lähedal, siis kohe alguses oli meile väga oluline, et üks inimene suudaks jalutada nii vankri kui ka koeraga. Koera koju jätmine polnud kunagi meie peres valikuvõimalus. Terve pere liigub koos!
Jagaksin teiega 6 nõuannet, mille ma võtsin kohe kasutusele esimeseks jalutuskäiguks valmistumisel:
- KORRALIK, MUGAV JA VASTAV VARUSTUS.
Kui sinu koerale meeldib tirida, siis leia hea tirimisevastane kaelarihm. Jalutusrihm vali enda mugavuse järgi- kas Flexi või tavaline.
Mida meie teeme? Kuna Koer tirib vahest nagu husky kelku, siis meil on juba ammu “sportlikud” traksid ning mulle tundub, et tal on nendega väga mugav. Enne oli tal tavaline kaelarihm, kuid see kähisev lämbuv hääl, mida ta tirimisel tegi oli ehmatav. Enne Beebit olime Flexi jalutusrihma inimesed, kuid väga raske on nuppudega mängida kui sul on vaja samal ajal vankrit lükata. Niisiis võtsime kasutusele tavalise 3 m rihma, mille panen ümber oma käe ning käed jäävad vabaks lükkamaks vankrit. Tavalist rihma on ka kergem kontrollida.
2. JALUTUSRIHMA PIKKUS.
See on üllatavalt oluline punkt sellepärast, et kui rihm on liiga pikk, siis koeral on võimalus teha ringe ümber vankri ning ta suudab ennast imekombel vankri rataste külge kinni siduda.
Mida meie teeme? Minu ideaalne rihmapikkus on 2-3m. Kui inimesi pole, siis lasen tal kaugemale minna, kuid kui inimesed mööduvad, siis alati kutsun ta enda kõrvale ning tõmban rihma lühemaks.
3. ÄRA MITTE KUNAGI SEO VÕI KINNITA JALUTUSRIHMA VANKRILE
Siinkohal ei tasu kunagi alahinnata koera tõmbejõudu, sest ka kõige väiksem koer võib vankrit liigutada. Alati võib kass või orav joosta, jalgratas või rulataja mööduda ning see kõik püüab sinu koera tähelepanu. Sa ise ei pruugi seda ohtu ette nähagi.
Mida meie teeme? Mul on jalutusrihma ots ümber ühe käe ning teise käega hoian vankrist kinni. Kui on vaja rihma lühemaks tõmmata, siis on see rihma osa minu käes ning mõlema käega IKKA lükkan vankrit. Samuti olen tähele pannud, et Koer justkui valvaks ja kaitseks vankrit rohkem ning iga oht (orav, kass) tuleb eemale peletada pika haukumisega. Kahekesi jalutades on ta ainus nõrkus oravad, kuid teistest on tal ükskõik.
4. OLE “KAASLIIKLEJATEGA” VIISAKAS
Kui sa lõpuks oma koera ja vankriga õue saad, siis alati arvesta, et te võtate päris palju ruumi. Vali üks teepool ja ole seal. Ära tee teistele inimestele endast möödumist keeruliseks.
Mida meie teeme? Vastavalt kummalt poolt Koer tahab nuuskida, siis sinna teepoole me ka liigume. Harva oleme keset teed, sest siis mulle tundub, et tal on endal segadus ning ta ei suuda otsustada kumba poolt ta tahab uurida.
5. ÕPETA OMA KOERALE “OOTA” KÄSKLUST ENNE UKSEST VÄLJUMIST
Palu koeral oodata kuni sa lapse riidesse ja vankrisse saad, et teil oleks võimalik rahulikult kõik koos õue minna.
Mida meie teeme? Meil on “oota” käsklus olematu ja seda ei paistagi kuskilt tulevat. Koer on niii erutatud ja põnevil, et ta ei suuda ennast hallata. Selline variant, et me kõik koos liigume õue (kortermaja 1 korrusel elame) on võimatu. Oleme saanud nii kaugele, et ta ootab koridoris kuni talle rihm kaela pannakse ning ei jookse suurest rõõmust mööda korterit ringi, et ma peaks teda taga ajama. Niisiis on mul selline süsteem: 1) vanker Beebita õue (Beebi on niikaua kindlas kohas- oma voodis) 2) lähen Beebile ning Koerale järgi 3) Koera seon õue ukselingi külge, sest ma ei saa Beebit ühe käega vankrisse sättida 4) Beebi vankrisse 5) seon Koera lahti ning võimegi minna. Muidugi me veel töötame selle käskluse kallal, kuid hetkel see ei paista väga võimalik. Kuid meie keeruline süsteem töötab!
6. KASUTA KÕHUKOTTI NII PALJU KUI VÕIMALIK
Kõhukotiga on sul kaks kätt vaba, et koeraga tegeleda ning ei pea midagi lükkama.
Mida meie teeme? Suvel käisin väga palju oma Tula kõhukotiga ning see oli ideaalne! Lapse panin juba kodus kõhukotti ning siis võtsin Koera Flexiga kaasa. Võisime jalutada vabalt ning ei pidanud läbi tegema pikemat sättimist, mis meil muidu kombeks oli.
Minu suurim soovitus loomaomanikele ja lapsevanematele: VÕTKE VÕIMALUSEL ALATI OMA KOER KAASA JALUTAMA! See on nagu kolm kärbest ühe hoobiga: laps saab värsket õhku, koer saab ennast välja elada ja sina saad ennast natukene liigutada. Pärast jalutuskäiku suure tõenäosusega mõlemad tänavad sind väikese uinakuga (kui veab). Loodan, et minu punktidest oli abi ning edu kõigile!
