Hoolime loomadest ka aastavahetuse pidustuste ajal!

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tuletab meelde, et ilutulestikuga kaasnevad valgussähvatused ja paugud on paljudele loomadele hirmutavad ning võivad panna loomad ettearvamatult käituma. ELS kutsub üles jätma aastavahetusel oma lemmikloomad koju...

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tuletab meelde, et ilutulestikuga kaasnevad valgussähvatused ja paugud on paljudele loomadele hirmutavad ning võivad panna loomad ettearvamatult käituma. ELS kutsub üles jätma aastavahetusel oma lemmikloomad koju ning mitte laskma ilutulestikku loomaaedade läheduses ja looduskaitsealadel.

Õnneks järjest vähem, kuid kahjuks kohtab endiselt avalikel aastavahetuse pidustustel inimesi, kes on võtnud kaasa ilutulestikku vaatama ka oma lemmiklooma. Loomulikult tahame oma armastatud neljajalgse pereliikmega jagada kõike ilusat ja toredat, kuid kahjuks on ootamatud paugud ja valgussähvatused enamus loomade jaoks hirmutavad. Hirm väljendub loomades erinevalt – mõni loom reageerib sellele põgenemisega, teine jälle tardub või hakkab paaniliselt värisema. Tugev stress on loomale kahjulik ning paanikas loom võib ennast vigastada või sattuda ohtlikku olukorda,” selgitab ELS-i otsese abistamise juht Margit Midro. 

Eesti Loomakaitse Selts soovitab koduloomad viia aastavahetusel tuppa, kuhu on müra vähem kosta. Toas tasub aknad kinni katta, et ei oleks näha häirivaid valgussähvatusi ja panna mängima muusika. Võimalusel tasub loomaga koos tuppa jääda ja temaga tegeledes tähelepanu mujale juhtida. Kindlasti ei tasu aastavahetusel looma õue kaasa võtta. Isegi kui loom tundub muidu rahulik ega ole kergesti ehmuv, siis aastavahetuse ilutulestik võib loomas siiski hirmu või stressi tekitada. Kindlasti ei tasu unustada, et ilutulestik on häiriv ka teistele loomadele ja lindudele, mitte üksnes lemmikloomadele. Seetõttu tasub ilutulestikku mitte lasta loodus- ja maastikukaitsealadel ning loomaaedade, loomaparkide ja ka mitte loomade varjupaikade läheduses.

Kui loom paanikahoos siiski põgeneb, aitab lemmikut leida talle paigaldatud mikrokiip ja andmed lemmikloomaregistrites. Kiipe paigaldavad loomaarstid üle Eesti ning kannavad vajalikud andmed Eesti lemmikloomaregistrisse. Loomaomanikul endal tuleb kanda andmed ka üleriigilisse kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse (LLR). Ilma andmeteta registrites ei ole kiibist looma leidmisel kasu. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.

 

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel

 

Lisateave:
​Geit Karurahu
Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
​+372 55505009 
geit.karurahu@loomakaitse.ee

 

Leave a Reply