Mõte ringi jooksvast armsast kassipojast või kutsikast toob igale inimesele naeratuse näole. Kahjuks pahatihti ei mõisteta, kui suur vastutus kaasneb lemmikloomaga. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tuletab meelde, et lemmiklooma võtmine peab olema läbimõeldud otsus.
Loomakaitsjatele ei ole võõras olukord, kus peale lemmiku kojutulekut kaob perel vaimustus kõigest paari nädala jooksul. “Selliseid olukordi esineb peredes, kus lemmik ostetakse lapsele. Tavaliselt on selleks mõni pisiloom – hamster, rott, hiir või tšintšilja. Peale esmast positiivset emotsiooni unustatakse loom puuri, andes talle küll süüa ja juua, kuid loomaga sotsialiseerumine jääb tagaplaanile, ” sõnas ELS turundus- ja kommunikatsioonijuht Agnes Blank. “Unustatud närilisel võib hakata igav, mis väljendub puuri lõhkumisega ja agressiivsusega inimeste suhtes. Probleemkäitumise peletamiseks on olemas väga palju lihtsaid keskkonna rikastamise viise. Need teadmised peaksid olema vanematel, mitte lapsel. Laps ei saa olla lemmiklooma eest vastutav,” lisas Blank.
Enne lemmiklooma võtmist tuleks välja selgitada, kui palju ta meie tähelepanu ja aega vajab. Kõik loomad vajavad palju hoolt, kuid inimesega koos olemise aega tahab mõni rohkem kui teine. Näiteks on koer karjaloom, kes vajab väga palju suhtlust teiste koerte või inimesega. See eest mõni eksootilisem loom eelistab olla omaette või liigikaaslastega, aga inimesega koos olla ei soovi. Kõigile lemmikloomadele tuleb tagada nende loomulik keskkond ja loomuomased tegevused. Populaarne lemmikloom, koer vajab regulaarseid jalutuskäike, koolitamist, mentaalset stimulatsiooni ning võrdlemisi palju tähelepanu. “Kassid on mõnevõrra valesti mõistetud loomad. Nad on tõesti väga iseseisvad, kuid õnnelik kass tahab etteaimatavaid ja positiivseid suhteid inimestega ning võimalust täita jahiinstinkti läbi mängu. Kindlasti vajavad kassid rohkem tähelepanu kui kord päevas toidu andmine. Tegelikult on nii iga lemmikloomaga. Ilma piisava tähelepanu ja hooleta muutuvad loomad agressiivseks või teevad inimese mõistes pahandust. Ka näiteks papagoid, kes ilma regulaarse tähelepanuta võivad langeda masendusse ja muutuda vägivaldseks ,” rõhutas Blank.
Omanik vastutab looma tervise ja heaolu eest igas looma eluetapis. Kui inimesel on võimalus lahkuda endale ebameeldivast olukorrast, siis lemmik peab leppima kõigega, mis tema eluteele tuleb. Siinjuures tuleb läbi mõelda, kas potentsiaalne loomaomanik on valmis lemmiku eest hoolitsema ka tema kõrges eas. Loomadel võivad vanas eas esile tulla haigused, mis nõuavad omanikult nii aega kui raha. Tihti jõuavad varjupaikadesse just vanemad terviseprobleemidega loomad.
Lemmiklooma võtmine on pikaajaline pühendumine ning sellist otsust ei tohiks emotsiooni najal teha. Eesti Loomakaitse Selts palub kõigil lemmiku soovijatel enne hoolega ja realistlikult oma otsus läbi mõelda ning valikute tegemisel arvestada looma heaoluga.
