Kohalike omavalitsuste volikogu valimiste eel esitasime mõned loomakaitset puudutavad küsimused suuremate linnade linnapeakandidaatidele. Küsimused esitasime ühtekokku 25 linnapeakandidaadile Tallinnas (8), Tartus (7), Pärnus (7) ja Narvas (3). Allpool on välja toodud Eesti Loomakaitse Seltsi seisukohad, Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linnapeakandidaatidele esitatud küsimused ja nende vastused.
Tabelites on kasutatud kolme eri värvi ELSi logo ehk konna. Roheline konn tähistab vastust, mis ühtib loomakaitse põhimõtetega, kollane ühtib osaliselt ja punane ei ühti loomakaitse põhimõtetega.
Loodame, et selline tabel aitab loomasõbralikel valijatel oma otsust paremini langetada ja annab aimdust, millised on erinevate erakondade ja poliitikute hoiakud loomade ning loomakaitse suhtes.
Eesti Loomakaitse Seltsi küsimused ja seisukohad
1. Kuidas vähendaksite (Tallinna, Tartu, Pärnu) kodutute loomade varjupaigas (hoiupaigas) hukatavate kasside protsenti?
Eesti Loomakaitse Selts on seisukohal, et loomade varjupaika tuleb suunata rohkem ressursse. Varjupaiga tegevust tuleb toetada nii finantsiliselt kui ka moraalselt. Eesmärk peaks olema mitte hukata kasse peale kohustusliku 14 päeva möödumist, vaid leida võimalikult paljudele kassidele uued kodud ning seejuures teha koostööd loomi abistavate teiste MTÜdega. Samuti tuleks teha teavituskampaaniaid (steriliseerimine/kastreerimine, kiipimine, hulkumine jms), mille läbi väheneks varjupaika sattuvate kasside arv.
2. Kas kavatsete kehtestada koerte ja kasside kiibistamise kohustuse?
Eesti Loomakaitse Selts pooldab täielikult nii koerte kui ka kasside kiibistamise kohustuslikuks muutmist. Lisaks kiibistamisele peab olema kohustuslik ka kiibi numbri registrisse kandmine. Kui loom on kiibi läbi identifitseeritav, siis on looma varjupaika sattudes võimalik ta koheselt omanikule tagastada. Samuti väheneb selle läbi loomade hülgamine.
3. Kuidas vähendaksite Narvas kodutute kasside arvu?
Väga tähtis oleks teha teavituskampaaniaid (steriliseerimine/kastreerimine, kiipimine, hulkumine jms), mis suurendaks kodanike teadlikkust. Samuti oleks vaja teha koostööd mittetulundusühingutega ning kaaluda ka varjupaiga loomist, sest Narva suurusel linnal peaks olema oma varjupaik.
4. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Eesti Loomakaitse Seltsi meelest on kõige tähtsamad kampaaniad, mida linn korraldama peaks seotud koerte ja kasside steriliseerimise/kastreerimisega, kiipmisega ja loomade hulkumisega. Need kampaaniad on kõik olulised selleks, et loomad ei satuks tänavale ning selle läbi varjupaika. Samuti vähendavad need tegevused abivajavate ja hulkuvate loomade arvu.Tänu sellistele kampaaniatele hoiab linn pikas perspektiivis kokku ka varjupaiga ja hulkuvate loomadega tegelemise kuludelt. Loe täpsemalt ELSi uuringust: http://www.loomakaitse.ee/?q=uuring_hulkuvad_loomad
5. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegusi koerte jalutusalasid?
Eesti Loomakaitse Seltsi arvates on väga oluline luua uusi ja korralikke koerte jalutusalasid ja mänguplatse ning korrastada olemasolevaid, et pakkuda koeraomanikele sobilikke ja teisi kodanikke mittehäirivaid võimalusi oma koera jooksutamiseks ja talle tegevuse pakkumiseks.
6. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Kuna koerad ja kassid ei tunne omavalitsuste piire ja võivad olla väga liikuvad, siis toetab Eesti Loomakaitse Selts üleriigilist lemmikloomaregistrit. ELSi kogemus tõestab, et mitmed erinevad registrid tekitavad ainult segadust ning Eesti sugune väike riik vajab üht korralikku registrit praeguste kümnete erinevate asemel.
7. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Eesti Loomakaitse Selts ei poolda ei metsloomade rändtsirkusi ega näitusi ning on seisukohal, et kohalikud omavalitsused võiksid keelustada nende esinemised oma territooriumil. Loomade kasutamine tsirkuses pole ELSi meelest õigustatud ja selleks on viis peamist põhjust: eetilis-kultuurilised, õiguslikud, teaduslikud, majanduslikud ja hariduslikud. Loe lisa: http://www.loomakaitse.ee/?q=wildanimals_in_circuses
8. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
ELS peab väga oluliseks juba väikestele lastele loomadesse hoolivuse ja austuse õpetamist. Loomakaitsealased loengud koolides tutvustavad lastele loomapidamise põhitõdesid, õpetavad loomadega ümber käima ning lemmikloomade eest hoolitsema. Nende eesmärk on tõsta ühiskonnas loomade pidamise ja loomakaitsega seonduvat teadlikkust, et tagada ja parandada loomadele heaolu ning ennetada loomade väärkohtlemist
9. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist koolides?
Eesti Loomakaitse Selts on juba aastaid tutvustanud loomasõbralikku tarbimist, mille üheks oluliseks osaks on ka soovitus vähendada lihatarbimist ning eelistada taimset toitu. Peame oluliseks tutvustada taimset toitu ja selle mitmekülgsust. Taimetoidupäev oleks heaks võimaluseks taimse toidu tutvustamiseks. Taimetoidupäeva võiks ideaalis läbi viia koostöös mõne teise organisatsiooni või asutusega, kes peab oluliseks puu- ja juurviljade tarbimise suurendamist. Heaks näiteks on Tervise Arengu Instituudi kampaania “Sööme ära!”, mille eesmärgiks on meelde tuletada soovitust süüa päevas vähemalt viis portsjonit ehk viis peotäit puu- ja köögivilju. Loomasõbralikust tarbimisest loe lisa siit: http://www.loomakaitse.ee/?q=node/1078
TALLINN
1. Kuidas vähendaksite Tallinna kodutute loomade varjupaigas (hoiupaigas) hukatavate kasside protsenti?
2. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
3. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegusi koerte jalutusalasid?
4. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
5. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
6. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
7. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Tallinna koolides?
Edgar Savisaar
1. Kuidas vähendaksite Tallinna kodutute loomade varjupaigas (hoiupaigas) hukatavate kasside protsenti?
Kuna Loomade Hoiupaika viidavatest Tallinna linnast püütud hulkuvatest kassidest vaid viiele protsendile tuleb omanik järele ning vaid üks protsent kassidest on mikrokiibiga märgistatud ja registrisse kantud, siis otsustas Tallinna linn alates 2015. aastast kehtestada kõikide Tallinnas peetavate kasside mikrokiibiga märgistamise ja registreerimise kohustuse. Käesoleva aasta kevadest kuni aasta lõpuni toimuvad igas linnaosas vähemalt 2 kasside soodushinnaga kiipimise väliaktsiooni, mille käigus saavad Tallinna elanikud oma kassid kiipida ja registreerida vaid 5 euro eest. Kohapeal saab lasta ka kassid veterinaaril üle vaadata, vaktsineerida ning soetada parasiiditõrjevahendeid. Kiipimise väliaktsioonid viiakse läbi rahvaüritustel või elanike poolt tihedalt külastatavates kohtades. Kasside kiipimisaktsioonide toimumisest ja peatse kiipimiskohustuse jõustumisest teavitatakse linnaelanikke septembrist kuni aasta lõpuni kestva teavituskampaania abil (telereklaam ning reklaamplakatid linnatänavatel ja ühistranspordi salongides), samuti kasutatakse linnameedia kanaleid (ülelinnalised ja linnaosade ajalehed, Tallinna TV, Tallinna veebileht, Vabaduse väljaku ekraan, Raepress) ja sotsiaalmeediat. 2014. aasta linnaeelarve projekt sisaldab kiipimise väliaktsioonide ja teavituskampaania 2014. aastal jätkamiseks vajalikke vahendeid. Kasside pidamise reeglitele tähelepanu juhtimine ning iga kassi omanikuga seostamise vajaduse ja kohustuse rõhutamine aitab parandada kasside pidamise kultuuri linnas ning vähendab ka hulkuvate kasside arvu tänavatel.
2. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Omavalitsus peaks käituma nagu Tallinna linn on seda teinud, st peaks teavitama elanikke kasside ja koerte pidamise eeskirjas sisalduvatest nõuetest, nende muutmisest ja selgitama uute regulatsioonide vajadust. Samuti levitama infot lemmikloomapidamise hea tava ja kirjutamata reeglite ning nende mitte järgimise tagajärgede kohta, eriti laste ja noorte seas.
3. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegusi koerte jalutusalasid?
Tänase seisuga (01.10.2013) on Tallinnas 15 koerte jalutusväljakut ja 2014. aasta linnaeelarve projekt sisaldab kolme uue koerte jalutusväljaku rajamise ja olemasolevate koerte väljakute rekonstrueerimise ning kaasajastamise kulusid. Täpsem tegevus selgub pärast 2014. aasta eelarve kinnitamist Tallinna Linnavolikogus.
4. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Tallinna linn toetab üleriigilist koerte ja kasside kiipimise ja üleriigilisse veebipõhisesse registrisse kandmise kohustuse sisseviimist. Tallinn on praeguse kohalike omavalitsuste ametliku lemmikloomade registri andmebaasi üks asutajatest ning hetkel selle ainus arendaja. Linn on nõustanud kümneid Eesti omavalitsusi lemmikloomade märgistamise ja registreerimise korraldamisel ning andnud abi vajalike õiguslike ja tehniliste küsimuste lahendamisel. Paraku ei piisa üksnes omavalitsuste ja kolmanda sektori survest, et riik koerte ja kasside üleriigilise mikrokiibiga märgistamise ja registreerimise kohustuse kehtestaks, seega jätkab Tallinna linn registri arendamist omal käel ning loodab, et ka teised omavalitsused järgivad meie eeskuju.
5. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Tallinna linn ei poolda loomade väärkohtlemist. Erinevaid loomi saab vaadata linnale kuuluvas Tallinna Loomaaias aga lapsed ka näiteks Nõmme Loodusmajas.
6. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
Tallinna linn peab lemmikloomade pidamise kultuuri arendavate loengute pidamist koolides väga oluliseks ning rahastab juba aastatid nii nimetatud loengute pidamist kui ka Nõmme Loodusmaja elavnurga ülalpidamist ja tööd.
7. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Tallinna koolides?
Antud küsimus vajab põhjalikku analüüsi ja seda kindlasti koostöös meedikutega sest minu hinnangul tuleb kasvava organismi vajadusi täisväärtusliku ja võimalikult mitmekesise toiduga täita.
Andres Anvelt
1. Kuidas vähendaksite Tallinna kodutute loomade varjupaigas (hoiupaigas) hukatavate kasside protsenti?
Tallinna kodutute loomade varjupaiga kõige suuremaks probleemiks on see, et tihti ei peeta kinni nõudest, mis kohustab hoidma eksinud loomi vähemalt 14 päeva enne hukkamist. Selline olukord ei ole aktsepteeritav!
Ennetustööna propageeriksin lemmikloomade märgistamist, mis aitab kadunud loomal leida tagasitee koduste juurde. Kindlasti tihendaksin koostööd erinevate MTÜga, et teha tõhusat teavitustööd ja leida hüljatud loomadele uus kodu.
2. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab, et looma on keelatud hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta.
Teeksin kampaania „Ära hülga oma sõpra!“, millega kutsuksin kõiki vastutama oma loomade eest.
3. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegusi koerte jalutusalasid?
Ka selles valdkonnas ei ole Tallinn veel valmis, sest juurde on vaja ehitada uusi jalutusalasid ning renoveerida olemasolevaid. Helsingis on näiteks suurtele ja väikestele koertele eraldi jalutusalad. Uute elamuarendusprojektide planeerimisel peab jalutusaladega juba nõudena ette arvestama.
4. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Erinevaid registreid on liiga palju, mis tekitab segadust ja probleeme. Kindlasti pooldan üleriigilise registri loomist, mis aitab paremini korraldada teavitust, leida kadunud lemmikloomi, viia läbi kampaaniaid ja võtta eeskirja rikkujat vastutusele.
5. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Ei toeta metsloomade rändtsirkust. Loomad ei ole loodud ratastel rändamiseks.
6. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
Pean seda oluliseks, sest iga loomapidaja peab teadma oma kohustusi ja vastutust. Samuti tuleb noortele selgitada tagajärgi, mida hoolimatu ja vastutustundetu tegevus endaga kaasa toob.
7. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Tallinna koolides?
Pooldan tervisliku toitumise propageerimist noorte hulgas! Alati peavad aga olema valikud, ka menüüs.
Mart Helme
1. Pole asjatundja, kuid mulle näib, et selleks tuleks seista hea kodukasside steriliseerimise propageerimse eest ning vaadata, kuidas praktikas inimesi selleks motiveerida. Vähem kassipoegi, vähem hulkuvaid kasse ja vastavalt vähem ka kasside hukkamist.
2. Eelnevaga seotud kampaaniaid kindlasti, samuti kampaaniaid, mis hoiataksid inimesi mõtlematult lemmikloomi muretsemast. Igal elusolendil on hing ja ta kannatab nälga, janu ja valu samuti kui inimene. Inimesed peaksid sellest endale aru andma, enne kui nad lemmikolooma mingi emotsiooni ajel võtavad või kellegile kingivad.
3. Koerte jalutus aedadega peab kindlasti tegelema ja administratiivselt muutma linnad võimeliseks kontrollima, et inimesed koerte jalutamise eeskirju täidavad.
4. Põhimõtteliselt toetan, ehkki mind hämmastab ja vihastab, et loomad on meil sageli paremini registreeritud kui puudust kannatavad ja alkohoolikute lapsed.
5. Ei poolda. Pean loomade kasutamist atraktsioonides nende piinamiseks.
6. Ikka peab lastele andma vastavaid teadmisi. Me kõik tuleme ju lapsepõlvest ja mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.
7. Taimetoidupäevi võib ju korraldada, aga sel juhul kodumaiste ja ökoloogiliselt puhaste toiduainete abil. Samas tundub mulle, et olukorras, kus meil on kümneid tuhandeid lapsi, kelle toidusedel on väga puudulik, on taimetoitluse üle arutlemine mõnevõrra snobism.
Henn Leetna
1. Kuidas vähendaksite Tallinna kodutute loomade varjupaigas (hoiupaigas) hukatavate kasside protsenti?
Raivo Orgusaar (RO): On väga kahetsusväärne, et loomi üldse varjupaikades hukkama peab ja selge on see, et seda peab edaspidi vältima hakkama. Kuidas, see on laiem teema ja võimalusi on ilmselt mitmeid, kuid see, mis minule meeldib, on koerte ja kasside sünnipärane kaardistamine. Küsimus on nüüd ainult selles, kuidas seda teha saab nii, et Inimeste isiklikku puutumatust rikkuma ei peaks ja Nende korterites elavate tegelike koerte ja kasside arvust üldse õiget ja ausalt tegelikku ülevaadet saaks omada. Minnes lemmikloomapidajatele lähemale, kui seda on linnavõim, saame selle ülesande, igas kodus peetavate lemmikloomade arvukusest ülevaate omamise osas määrata korteriühistutele.
Siin aga tekib küsimus, kui ausalt kõik korteriühistu liikmed endale soetatavaid lemmikloomi, eriti märkamatuteks jäävaid väiksemaid koeri ja kasse korteriühistutes kirja hakkavad panema ja kui ausalt vastsündinud lemmikloomade arvu ühistutele edastama hakkavad. Kindlasti on siinkohal vaja määratlust linna ja ühistute vahel, meelitamaks Inimesi olema ausad lemmikloomade õigel kirjapanekul, milleks võiks olla näiteks 1% kommunaalkulude igakuine soodustamine tingimusel, et kui loomapidaja on esitanud valeandmeid või loom on lihtsalt Tema käest ära kadunud, tuleb saadud summad koos sajandikega, mida võõrkeeli protsentideks nimetatakse, tagastada. Kuid selleks tuleb kokkuleppida, kes seda 1% rahastaks ja kes hiljem lemmikloomapidamise kokkulepet rikkudses selle suuremas mahus tagasi peaks nõudma, kuid arvan, et see on Meie kaasamispoliitika raames kokkulepitav.
Nende lemmikloomade kirjapaneku mõte seisneb aga ka selles, et korteriühistud peaksid kas kord kolmkuu või poolaasta jooksul välja selgitama selle, kas ühistuliikmete koerad-kassid samas arvus ka olemas on? Nende arvukuse muutudes tuleks seda nimkeirja täiendada ja arvukuse vähenedes tuleks loomapidajatele esitada küsimus, kuhu koerad või kassid kadunud on ja kui puudub ette näidatav uutele peremeestele loovutusleping, ühistus õigeaegselt registreeriutud lemmikloomasurm koos korjuse ettenäitamisega või mõni ametlikum lemmiklooma matmistunnistus, tekib eeldus looma hülgamise kahtlustamiseks.ja võimalus lemmikloomapidajalt vastutust nõuda ja raha tagasi küsida.
Miks ma ei räägi lemmikloomade kiibistamisest? Ilmselt seetõttu, et Inimesed kiibistamist liigagi omaks ei võtaks, sest esiteks eeldab kiipide kasutamine ka lemmikloomade ohtlikkus raadiosignaalide ja elektromagnetkiirgusena levikus olemist, mis on lemmikloomi ja ka Inimesi vaikselt aga järjekindlalt hävitav ja mille ohtlikkusest seni kõik ametiasutused millegipärast veel ka vaikivad ja pealegi on elektromagnetkiirguse vähendamine ja kaardistamine Meie Üle-eestilise Valimisliidu üks tähtsatest ülesannetest.
Ka on lemmikloomade kiibistamine ohuks järgneda võivale Inimkonna kiibistamisele, millega kaoks ka kogu Inimkäitumuse ja melevabadus. On ju ka Inikonna kiibistamise vajadusest maininud ülemaailmse maailmavalistuse igatesjad USA-st ja Euroliidust.
2. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
RO: Kindlasti peaks korraldama loomade armastusväärse kohtlemise koolitusi, kusjuures koos hoolivuse ja loomasõbralikkuse eksami sooritamisega ja jällegi Inimesi nende läbimiseks meelitama näiteks loomatarvete poodides kõiki oste tunnistuse ettenäitamisel ja ostu registreerides käibemaksuvabalt, ehk tavaloomapidajatest soodsamalt kätte saades. Loomulikult peaks aga liigkasuvõtmiste ja käibemaksuvabade ostude kuritarvitamiseks nende mahtu mingi reeglistiku abil piirama.
3. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegusi koerte jalutusalasid?
RO: Need oleksid hädavajalikud, vähendamaks koeraomanike aega ja vaeva koertega igapäevaselt kaugustesse jalutama minemiseks.
4. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
RO: Jah, see välistaks hulkuvate lemmikloomade massilist suurenemist.
5. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
RO: Ei poolda. Teades tsirkuse ja seal esinevate loomade treeniungute ja dressuuride telgitaguseid, loomade igpäevaseid elu, hoiu ja rännuti ngimusi ning nende piinavat ja alandavat kohtlemist Neid dresseerides, olen kindlast selle vastu!
6. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
RO: Üioluliseks, kuna plaanime juba nii ehk naa kooliõppekavadesse sisse seada üldise hoolivuse ja armstamisõpetuse, siis haakuks see ju ka loomade kaitse ja hoolivuse õpetamisega.
7. Kas kaaluksite taimetoidupüeva lübiviimist Tallinna koolides?
RO: Kindlasti ja mitte ainult päeva, vaid päevade läbiviimist ja mitte vaid taimetoidu, vaid ka antioksüdantsete toortoidupäevade, mahetaimetoidupäevade ja antioksüdantse Elava Vee joomise õpetamise päevade läbiviimist, kuna pole loogiline, et süües pidevalt surnud vabaradikaalset toitu ja juues vabaradikaalset surnud vett, soovitakse tervete ja elujõulistena olla. Teades praegusaja laste tegelikku tervislikku olukorda, peab lastele koolides pakkuna vaid gmovba Eestimaisest põllumajandusest pärit toitu ja pidama lastele ka terviseloenguid poes müüdava enamuse söögi ja energia- ning koolajookide ja ka limonaadide ning maiustuste kahjulikkusest.
TARTU
1. Kas kavatsete kehtestada koerte ja kasside kiibistamise kohustuse?
2. Kuidas vähendaksite Tartu kodutute loomade varjupaigas hukatavate kasside protsenti?
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Tartu koolides?
Imre Mürk
1. Kas kavatsete kehtestada koerte ja kasside kiibistamise kohustuse?
Seda küsimust tuleks vaadata koos küsimusega lemmiklooma kohustuslikust registrist. Kiibistamise mõte seisneb ju selles, et kui koer või kass läheb hulkuma või kaduma, siis oleks selle leidjal või järelvalveametnikul võimalik loomaomanik kergesti tuvastada. Kui kiibistamine ise muuta kohustuslikuks, siis peaks muutma kohustuslikuks ka lemmikloomaregistri.
Täna on see küsimus omavalitsuse endi otsustada, mõni peab seda oluliseks, mõni mitte. Siin on aga juba otstarbekam ka küsida, et kas Eestis peaks olema igas omavalitsuses eraldi lemmikloomaregister, või see peaks olema üle Eesti ühine. Kui ühine, siis kas see peaks sündima omavalitsuste koostöös ja vaba tahte alusel, või riikliku sunniga ja nt Vet- ja Toiduameti haldusalas. Tänane koostööl ja vabatahtlikkusel põhinev lemmikloomaregister ei ole osutunud piisavaks – probleem väljendub tänaval endiselt selles, et hulkuvate koerte ja kasside omanike ei suudeta tuvastada.
Pooldame kohustuslikku lemmikloomaregistrit ja ka koerte-kasside kohustuslikku mikrokiipimist. Paneks selle ülesande Vet- ja Toiduametile (kuigi selle otsustamine pole ühegi omavalitsuse, vaid Riigikogu pädevuses). See kattuks kõige paremini ka kohustuslike veterinaarmenetluste eesmärkidega (loomapassi pidamine, kohustuslik vaktsineerimine jms). Väga suures ulatuses on see infobaas täna Vet-ametis tegelikult juba olemas ja seda vabatahtlikkuse alusel heaperemehelike loomaomanike ja vet-arstide koostöö tulemusena. Kuid selliste kohustuste najal saaks kindlasti üles ehitada ka mingi erasüsteemi ja analooge võiks otsida teistest Eestis edukalt toimivatest elukorraldusvaldkondadest.
2. Kuidas vähendaksite Tartu kodutute loomade varjupaigas hukatavate kasside protsenti?
LoKS § 5 lõige 2 ütleb, et „kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras. Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi“.
Et neid kasse sellest säästa, peaksid nad leidma endile heaperemehelikud omanikud. See info sellistest kassidest peaks siis olema avalikult kuidagi kättesaadavaks tehtav, et võimalikest huvilistest võiks saada siis ka uued lemmiklooma omanikud. Küll aga tuleks meie arvates hoiduda kampaaniatest.
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Kui oleks toimivad elektroonsed lemmiklooma registrid, kuhu on kõik kiibistatud koerad-kassid sisse kantud, siis saaks Vet-Amet saata igale lemmiklooma omanikule meeldetuletuse, millal peaks lemmikloom ilmuma vaktsineerimisele. Või saaks sellise info kätte ka oma lemmiklooma registris olevalt kontolt. Igale linnakodanikule võiks saata koju nt mõne postkaardi koos lemmiklooma pidamisega seotud kõige olulisemate meeldetuletustega: et kassi-koera tuleb regulaarselt vaktsineerida, junnid tuleb tasku panna, kiibistamine võimaldab efektiivset omanikutuvastust, kadunud lemmiklooma võiks otsida järgmistest loetletud varjupaikadest, millised on omavalitsuse territooriumil asetsevad lemmikloomade krematooriumid/matmispaigad jne. Kui aga tööle hakkaks korralik lemmiklooma eletrooniline register, saaks sedalaadi informatsiooni siduda vaid iga lemmiklooma omanikuga, tema kontoga, mistõttu taoline info oleks paremini ka sihtsuunitletud.
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
Meie põhimõtteks on kodanikukesksus igal juhtimistasandil, seega planeeriksime linnavalitsuses olles neid küsimusi koostöös ELS-ga.
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Jah
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Ei poolda.
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
Selline tegevus on teretulnud, kui loomakaitsjate initsiatiivgrupp ja kool omavahel kokku lepivad. Samas peab laste ja noortega suhtlemisel jälgima tasakaalustatust, sest neil on komme kirglikult innustuda ja nii võivad toimuda ka läbimõtlematud ja isegi looduskeskkonnale ohtlikud aktsioonid (näiteks farmiloomade loodusesse laskmine, mille tulemusel saab suurt kahju ümbritsev looduskooslus ja varem või hiljem hukkuvad ka endised puuriloomad).
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Tartu koolides?
–
Aivar Riisalu
1. Mulle ei meeldi kodanike halduskoormuse suurendamine, aga koerad-kassid oleksid ise õnnelikumad, kui neid kaduma minemise korral koju tagasi saaks anda. Kiip on valus ja järsku saaks kuidagi teisiti. Arutluskoht on olemas.
2. Kassidele tuleb kodud leida
3. Linnal peavad olema (on) loomapidamise eeskirjad, kus need head tavad on ssse kirjutatud. Iga inimene saab dokumenti lugedes aru, mis õige on. Otsene ajupesu pole mulle vastuvõetav, eriti Tarus – vaimulinnas
4. Jalutusala ei pea ju ehitama, jalutada võiks peaaegu igal pool, kui jälgi maha ei jää, ma ei talu piiranguid
5. Pigem üleriigiline register, siis ei saa üleliigseid loomi kuhu iganes hüljata
6. Tsirkus mulle ei meeldi..ei maal, ega linnas, eriti loomadega
7. Koolides loomakaitse edendamine on väga vajalik, ussi-konnapiinamine on laste hulgas väga levinud. aras aeg alustada, siis jääb ehk meelde ka
8. Toidu osas ma olen nõutu, mees peaks ikka liha ka sööma
Henn Käärik
1. Kas kavatsete kehtestada koerte ja kasside kiibistamise kohustuse?
Jah, see on loomade huvides.
2. Kuidas vähendaksite Tartu kodutute loomade varjupaigas hukatavate kasside protsenti?
See on minu jaoks väga valus küsimus, sest minu sügava veendumuse järgi on kassil samasugune õigus elule kui inimesel. Praktiliselt aga suunata niipalju ressursse kui vähegi võimalik loomade varjupaikade laiendamisele, uute loomisele ja väärilise tasu maksmisele neile, kes seal loomi aitavad.
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Selgitama peaks igale loomaomanikule loomade õigusi, loomapidamise õiguslikke aluseid, loomapsühholoogat ja nende mitmekülgseid vajadusi, lemmikloomaga avalikes kohtades ümberkäimise reegleid jms.
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
Selgitada tegelikud vajadused ja seejärel leida raha.
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Jah, see on kõigi, eeskätt aga loomade huvides.
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Ei, olen kategooriliselt selliste barbaarsete ja loomi alandavate ürituste vastu.
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
Need on kahtlemata olulised. Ehkki tegelik armastus loomade vastu on ilmselt mingil määral inimesele kaasa antud, on kasvatusel siiski tähtis roll.
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Tartu koolides?
Jah, aga seda tuleks jällegi teha didaktiliselt oskuslikult, nii, et õpilased saaksid aru, miks see vajalik on ning lõppkokkuvõttes seda ise sooviksid. See oleks loomade jaoks kõige parem lahendus.
Inimlikkuse tegelikuks mõõdupuuks on suhtumine loomadesse!
Urmas Kruuse
1. Kas kavatsete kehtestada koerte ja kasside kiibistamise kohustuse?
Lemmikloomade kiibistamine ja kiipidega loomade registri pidamine on tänastes oludes ainus juriidiliselt aktsepteeritav ja püsiv märgistusvahend. See võimaldab kiiresti ja lihtsalt tuvastada looma omaniku ja säästab seeläbi ka maksumaksja raha, mis kulub varjupaiga tegevusele. Seega pooldan sellise kohustuse seadmist Tartu koerte ja kasside pidamise eeskirjas.
2. Kuidas vähendaksite Tartu kodutute loomade varjupaigas hukatavate kasside protsenti?
Rõõm on tõdeda, et Tartu Koduta Loomade Varjupaigas on võrreldes kõigi Eesti varjupaikadega läbi aastate kõige suurem kasside kojusaamise protsent – 2010 ja 2011. aastal leidis kodu 62% kassidest. 2012.aastal jõudis koju 55% ja aastal lõpus oli varjupaigas endiselt koduootel 37,5% kassidest. Seega on kasside elushoidmise protsent väga kõrge.
Paraku ei näe muud võimalust hukatavate kasside protsenti vähendada, kui vaid ennetus- ja teavitustööga. Tuleb harida elanikkonda, et nad ei tekitaks oma tegevuse(tu)sega uusi kassikolooniaid, hoiaksid oma lemmikud enda kontrolli all ja otsiksid kadumaläinud looma varjupaigast, sest varjupaigas viibivad sõbralikud ja koduse loomuga loomad on ju kõik kunagi olnud kellegi lemmikud.
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Nii nagu eespool juba nimetatud tuleks ühelt poolt ärgitada inimesi oma loomi kiibistama ja registreerima ning teiselt poolt harida elanikke, et nende hoolimatuse või teadmatuse tõttu ei satuks võetud lemmikud varjupaika.
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
Tartu linnaruumis on koertega jalutajate jaoks olemas spetsiaalsed kilekottidega prügikastid ning ka alad, kus saab oma lemmikuga käia. Aiaga piiratud jalutusalade rajamine peaks toimuma koostöös huvigrupiga. Üheskoos oleks võimalik kindlaks määrata sobivaimad asukohad ning jõuda rajamise ja hooldamisega seonduvate kokkulepeteni.
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Mõistlik kui oleks üks üleriigiline lemmikloomaregister, mis koondaks kogu vajaliku info ühte kohta. Loomade omanikud võivad olla liikuva eluviisiga ja loomad ise ei tunne ilmselt kohaliku omavalitsuse piire.
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Metsloomade rändtsirkuses või –näitustel kasutamise reguleerimiseks on vaja tõsist ühiskondlikku debatti ja kokkulepet. Küsimus ei ole vaid tsirkuse- ja näitusekorraldajatele keeldude seadmises, vaid ka laiema üldsuse – publikuks olijate – väärtushinnangutes ja käitumises. Igal juhul peab igasugune loomade eksponeerimine olema loomale maksimaalselt stressivaba.
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
Kindlasti on selline teavitustöö oluline. Loengute teemad ei tohiks aga puudutada vaid koerte, kasside ja tsirkuseloomade käekäiku, vaid kõigi Eestimaal elavate liikide kaitset.
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Tartu koolides?
Toetan mõtet, et läbi koolide tutvustatakse inimestele erinevaid taimetoite ja antakse võimalus neid ka proovida. Samas ei tohi seda teha sunniviisiliseks, sest igasugune sund tekitab vastumeelsust ja annab pigem soovitule vastupidise reaktsioonil. Taimetoidud võiksid olla üks valik lihatoitude kõrval.
Gea Kangilaski
1. Kas kavatsete kehtestada koerte ja kasside kiibistamise kohustuse?
Tartu linna kasside ja koerte pidamise eeskirja järgi on koerte kandmine lemmikloomade registrisse kohustuslik ja sellega kaasneb ka kiipimine. Kasside lemmikloomaregistrisse kandmine ja seega ka nende kiipimine on aga vabatahtlik. Mõlemate registrisse kandmise kohustuslikuks muutmise võiks võtta eesmärgiks kaugemas perspektiivis, kuid selleks on vaja teha eeltööd. Erinevate maakondlike ja linnade registritesse hajutatud andmed on vaja muuta tsentraalselt kättesaadavaks. Samuti tuleb teha teavitustööd, et inimesed saaksid aru, miks on register ja kiipimine üldse vajalik. Vastasel korral oleme olukorras, kus kohustus on, aga motivatsioon seda järgida puudub. Loomaomanikele tuleb selgitada, et kiip on vajalik kaduma läinud loomade tuvastamiseks. Tartu linna määrus ei luba kasside ja koerte vabapidamist, aga võiks mõelda sellele, et on vaikseid aedlinnaosasid, kus iseäranis kasside vabapidamine on traditsiooniks. Kasside kiibistamist võiks aidata intensiivistada näiteks see, kui Tartu linna tulevikus lubaks seda, et naabritega kokkuleppel vabapidamise eelduseks on loomade kiipimine. Kui kiibitud loom läheb kaduma, siis on looma võimalik omanikule tagastada. Samuti on kiip oluline loomade põhjustatud kahju käsitlemisel, milleks on aga esmalt vaja tuvastada omanik.
2. Kuidas vähendaksite Tartu kodutute loomade varjupaigas hukatavate kasside protsenti?
Tõhusam kiipimiskorraldus on väga oluline – mida rohkem on kiibitud ja registreeritud loomi, seda vähem on põhjust neid hukata. Linn peaks osalema koos loomakliinikutega regulaarsetes kiipimiskampaaniates. Teavitustöö linlaste hulgas on samuti väga oluline: näiteks inimesed tihti ei tea, et kasse tuleks kastreerida ja steriliseerida võimalikult vara (alates 6. elukuust), kuna ka väga noored loomad on juba suguküpsed. Kui kasse peetakse vabalt, siis tuleks sellesse eriti tõsiselt suhtuda. Teine probleem on seotud kohalikule omavalitsusele seaduse seatud nõudega pakkuda hulkuvate loomade kinnipüüdmise ja 14 päeva pidamise teenust. Selle teenuse pakkuja leiab linn hanke korras. Nagu nimi isegi ütleb, siis tuleks leitud looma hoida varjupaigas 14 päeva. Erinevatel põhjustel hukatakse loomi ka varem. Üheks selliseks põhjuseks võib olla varjupaiga ülekoormatus, kui on teada, et teenust füüsiliselt pakkuda lihtsalt ei ole võimalik. Siin oleks oluline, et linn oleks vahendaja ning koostööpartner teenusepakkujale arendamaks koostööd teiste loomakaitsega tegelevate organisatsioonidega just selliste olukordade lahendamiseks. Sellise koostöö tegemise nõude saab sisse kirjutada ka hanke tingimustesse.
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Teavitustegevus on vajalik – kui võtad endale kodulooma, võtad ka vastutuse. Teavitada tuleks nii kiipimise, vaktsineerimise kui ka steriliseerimise vajalikkusest. Samuti nt tõuloomade ilma paberiteta ostmise tagamaadest, nt kutsikavabrikutest (nn millerdusest), kus loomi sunnitakse raha saamise eesmärgil järjest ja järjest sünnitama (http://www.koer.ee/Kes_on_millerdaja.html). Kui loodad saada odavat tõulooma, siis tea, mis on selle tegelik hind. On juba olemas hea näide kampaaniast „Enne kui võtad koera… Mõtle!“ Samuti oluline rihma ja suukorvi kasutamise vajadusest teavitavad kampaaniad: koerad võivad väga ootamatult muutuda agressiivseks ja väide, et minu koer pole seda kunagi teinud, on tõene täpselt nii kaua, kuni elu teeb oma korrektiivid.
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
Mõistagi ei ole see vastuvõetav olukord, kus kogu Tartu peale on üks ametlik jalutusala Eedeni kaubanduskeskuse ja Emajõe vahel. Kuigi looduslikult sobiv, on see piirkond hooti üleujutatud, suviti käivad seal kalamehed ja grillijad, mistõttu on see hooti loomadele ohtlik (klaasikillud jms). Linn koristab korra nädalas ja leiab, et kui koer seal klaasikillu jalga astub, siis on see omaniku vastutus. Jalutusala mõte peakski olema see, et koer saab vabalt joosta. Vajadus jalutusalade järele on kõikjal, kus peetakse koeri ja sõltuvalt linnaosa suurusest võib olla mõistlik rajada neid mitu – sellega tuleks linnaplaneerimises arvestama hakata. Kuhu jalutusalasid rajada? Tuleb otsida võimalusi jalutusalade rajamiseks olemasolevatesse parkidesse, samuti võtta kasutusele hooletusse jäetud tühermaid, mida saaks väärindada: koerte jalutusala peab olema midagi enamat kui tarastatud ja tähistatud aedik, seda peaks planeerima loominguline maastikuarhitekt, kes suudab luua ruumi, mis on huvitav ja väärtuslik ka inimese jaoks, kes seal ise koeraga ei jaluta.
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Lemmikloomaregister ei pea tingimata taotlema ühte, tsentraalset andmebaasi, küll aga võiks need olla ühendatud ühtesesse andmehalduskeskkonda, mis suudaks kõigi nende eraldiseisvate ja eraldi hallatavate andmebaasidega suhelda, nõnda et kiibitud ja registreeritud looma puhul saab tema andmed kätte sõltumata sellest, millises Eesti otsas otsing sooritatakse. Nii saavad varjupaigad looma leidmisel sooritada otsinguid ning samuti on loomaomanikel võimalus teavitada oma looma kaotsiminekust: leitud looma ja omanikku on siis oluliselt lihtsam kokku viia. Selline katseprojekt saab sündida vaid mitme kohaliku omavalitsuse koostöös. Tartu võiks siin olla algataja ja motiveerija, piisab paarist osalevast registrist ning edasi liituvad ka teised, kui rakendus osutub veenvaks.
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Metslooma kasutamine tsirkustes on välistatud. Isegi kui loomad ei ole sündinud vabaduses, isegi kui tsirkuseetenduses tehtavad trikid on õpitud prääniku, mitte piitsa abil (mis teatud metsloomad puhul on väga küsitav) või neid ei tehtagi (nt näitused), isegi kui nende hoiu- ja transporditingimused on ideaalsed (mida need kunagi ei ole), siis sellest hoolimata põhjustab ühest kohast teise transportimine loomadele stressi. Kodulooma puhul arvestame ju sellega, et teda ei peaks liiga palju solgutama, ka laste puhul peame meeles, et pidav reisimine on väsitav, täiskasvanudki võivad püsiva sõitmisega hädas olla – miks me eeldame, et metsloomadel on hea. Inimese hetkeline heameel metslooma trikist või nägemisest ei ole piisav põhjus loomale reisimisega seotud piina tekitamiseks. Samuti on oluline, et erinevalt levinud arusaamast ei ole tsirkus hea vahend lastele loomade tutvustamiseks, kuna tsirkuse tingimused on ebaloomulikud ning nõnda kinnistub laste väärtushinnangutesse iseenesestmõistetavusena miski, mis on tegelikult täiesti vale ja ebaloomulik.
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
Loomakaitseteemasid saab edukalt integreerida erinevatesse õppekavadesse ning selleteemaliste õppematerjalide loomisel loomakaitseaktivistide poolt on mõistlik õppekavadega süsteemselt arvestada, kuna see muudab materjalide kasutamise ja ka külaliste kutsumise koolide jaoks väärtuslikuks abivahendiks. Saab panna kokku loengumaterjale ja korraldada asjatundjate külaskäike, kus oleks võimalik saada teadmist sellest, millised on loomaomaniku vastused: et loom ei ole asi, neid ei visata ära, nende vastu ei kasutata vägivalda, samuti saab kummutada väärarusaamu, mis inimestel tihti loomade suhtes on. Näiteks tüüpiline koerteomanike arusaam, et “minu loom ei ole ohtlik, ta pole kunagi hammustanud”. Loomakaitse on ka see, kui hoitakse ära olukorrad, kus loom ise võib muutuda agressiivseks ja inimene on sunnitud enese kaitseks looma vigastama.
Tähtis on saada aru,et varjupaikade külastused saavad olla õpilaste jaoks head õppetunnid, aga sellesse peab väga hoolikalt suhtuma. Esiteks tuleb sinna viia vaid neid, kes on juba aru saanud, miks varjupaigad on olulised: siis minnakse sinna huviga. Samuti on oluline talgupäevade korraldamise korral üritus põhjalikult ette valmistada: tuleb lähtuda varjupaiga loomulikust töökorraldusest ning leida varjupaiga argiste toimetuste hulgast õpilastele sobilikud tööd. Lähenemine peaks kindlasti olema ka eakohane: mis on sobilik ühes vanuses, see ei ole tingimata parim teises vanuses.
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Tartu koolides?
Küsimus jääb veidi arusaamatuks. Kas siin on mõeldud koolitoiduvalikut, näiteks ühte päeva nädalas, mil koolisöökla menüüs on vaid taimetoit? Või on peetud silmas teavituspäeva? Selge, et ka menüüs sellise muudatuse sisse viimine eeldab eelnevat teavitust ja läbirääkimist nii kooli hoolekogu kui ka lastevanematega. Teavituses oleks kõige lihtsam rääkida taimetoidust kui võimalikust valikust: miks osa inimesi on juba selle valiku teinud. Siin tuleb käsitleda nii toitumiseõpetust, väärtuseid kui ka praktilisi argumente: kuidas taimetoit on vastavuses meie vajadustega, samuti eetilised kaalutlused ning ökoloogilised argumendid, mis selgitavad loomapidamise ja taimekasvatuse rolli tänapäeva ühiskonnas ja majanduses. Tegemist on interdistsiplinaarse teemaga, kus on hea võimalus viia läbi õppekavadega seotud õpet. Mõistagi tuleb siingi lähtuda ealistest eripäradest.
PÄRNU
1. Kas kavatsete kehtestada kasside kiibistamise kohustuse?
2. Kuidas vähendaksite Pärnu kodutute loomade varjupaigas hukatavate kasside protsenti?
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Pärnu koolides?
Heldur Paulson
1. Kas kavatsete kehtestada kasside kiibistamise kohustuse?
Jah, pooldan kahe käega, sest kassid on näiteks palju hulkuvama eluviisiga kui koerad. Peetakse ju neid tavaliselt nii, et lastakse vabalt õue ja kass liigub siis omapäi ja käib, kus tahab ( koeri tavaliselt nii vabalt hulkuma ei lasta.) Oman ise ka tõukassi, aga teda vabalt õue ei lase. Kui siis ainult jalutusrihmaga ja järelvalve all. Mul on majal suur rõdu, kus ta jalutamas käib ja seal on ta peremees.
2. Kuidas vähendaksite Pärnu kodutute loomade varjupaigas hukatavate kasside protsenti?
Püüaks vähendada neid põhjusi, miks tekivad hulkuvad kassid. Hetkel tegeldakse põhiliselt tagajärjedega. Tuleb välja uurida, kes oma endiseid lemmikloomi kodust välja viskab. Selliseid inimesi tuleb karistada. Kindlasti aitab kasside kiibistamine seda probleemi vähendada.
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Kindlasti on vaja koolides ja lasteaedades pidada selleteemalisi loenguid. Kõige tähtsam on rääkida sellest, et lemmiklooma võtmine on suur kohustus… et loom kasvab ka suureks ja ka siis on vaja tema eest hoolitseda ( söötmine, pesemine, igaaastased arsti külastused, vaktsineerimised; kui kodust ära lähete, siis tuleb leida inimene, kes teie äraolekul looma eest hoolitseb; kui loom vanaks saab, siis tavaliselt hakkavad lemmiklooma ründama igasugused vanema eaga seotud haigused jne.)
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
Kindlasti peab linnas olema rohkem spetsiaalselt koertele mõeldud jalutuskohti ja treeningradasid.
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Toetan. Sinna poole peaks liikuma, aga hetkel on palju tähtsamaid probleeme vaja lahendada.
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Loomade rändtsirkusi ei toeta, sest mulle tundub, et loomade elutingimused nendes ei ole loomasõbralikud. Metsloomade näitusi linnas ka ei toeta samadel põhjustel.
Koerte ja kasside näitusi toetan.
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
Vastan samamoodi kui kolmandas punktis. Eriti oluline on ära seletada lastele, et elus lemmikloom ei ole sama, mis elektrooniline mänguloom… et kui ära tüütab, siis lülitan välja. Looma ei saa välja lülitada. Temaga tuleb elada koos nii heas kui halvas.
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Pärnu koolides?
Kindlasti kaaluksin. Olen isegi mõelnud, et peaks hakkama taimetoitlaseks, sest ega see päris õige asi ei ole, et tapetakse loomi (eriti veel noorloomi). Kahjuks oleme veel sellise kasvatusega, et õigustame ennast sellega, et inimene on ju röövloom. Kas ikka on?
Andres Metsoja
1. Kas kavatsete kehtestada kasside kiibistamise kohustuse?
Kasside mikrokiibistamise kohustuse rakendamine Pärnu linnas on oluline samm reguleerimaks ning parendamaks lemmikloomadega seonduvaid probleeme. Pärnu linnas on kohustuslik koerte mikrokiibistamine. Täna oleme aga situatsioonis, kus ühelt poolt nõutakse mikrokiibistamist, kuid samas selle olemasolu ei kontrollita. Samuti ei võeta Pärnu linna poolt vastutusele kord juba varjupaika sattunud ja seal tagasi koju toimetatud mikrokiibistamata loomade omanikke ega nõuta neilt mikrokiibistamist. Seetõttu peame esmajärjekorras vajalikuks viia sisse süsteem, mis võimaldaks ka kontrollida mikrokiibistamise kohustuse täitmist.
2. Kuidas vähendaksite Pärnu kodutute loomade varjupaigas hukatavate kasside protsenti?
Oluline on rakendada ellu linna- ja maakonna elanikele teenus, mis võimaldab soodsa hinnaga steriliseerida ja kastreerida oma lemmikut, aidates seeläbi piirata soovimatute lemmikloomade sündi. Täna on nimetatud teenus Pärnu linna veterinaarkliinikutes oma kalliduse tõttu kättesaamatu paljudele elanikele. Võttes arvesse teenuse tegelikku omahinda, on võimalik pakkuda protseduuri kuni 6 korda soodsama hinnaga. Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaik on vastavasisulise teenuseprojekti ka ellu viimas. Toetan igakülgselt Varjupaikade MTÜd antud projekti jätkusuutlikkuse tagamisel.
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Leian, et avalikul sektoril on mõistlik delegeerida vastavasisulised kampaaniad oma ala spetsialiste koondavatele mittetulundusühingutele nagu näiteks Eesti Loomakaitse Selts, Varjupaikade MTÜ või Pärnu Piirkondlik Koerakasvatajate Klubi. Pärnu linn peaks nimetatuid ühinguid nende töös finantsiliselt toetama. Ühtlasi on tähtis, et mistahes loomapidamise hea tava propageerivaid kampaaniaid korraldatakse, tehtaks seda mitte ainult Pärnu linnas, vaid maakonnas tervikuna.
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
Mõeldes koeraomanikele ja koerasportlastele, vajaks Pärnu linn eelkõige ühte korrastatud ja osaliselt valgustatud metsatukka, kus koeraomanikud saaksid segamatult ja rihmastamata oma lemmikuga tegeleda. Puhtuse seisukohalt vajab Pärnu täiendavaid väljaheideteks mõeldud konteinereid.k
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Pooldan ühte riiklikku lemmikloomaregistrit, mis koondaks kõikide mikrokiibistatud lemmikloomade omanike andmed ühte keskkonda.
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Olen seisukohal, et metsloomade koht ei ole tsirkuses, vaid oma looduslikus keskkonnas.
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
Oluline on välja töötada loomakaitsealane programm õppeasutustes kasutamiseks ning ka vastavate koolituste rahastamissüsteem. Ainult taolise pikaajalise ja järjepideva töö tulemusena võime loota heaperemeheliku loomapidamiskultuuri kasvule.
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Pärnu koolides?
Pean oluliseks mitmekülgset, tervislikku toitumist.
Toomas Kivimägi
Kasside kohustuslikku kiibistamist on tegelikult reaalsuses raske kontrollida. Eriti, kui puuduvad üleriigilised registrid, milles kiipi ja omanikku kokku viia. Küll kaaluksime vabatahtlikku kiibistamise toetamist. Pigem tuleks panustada loomapidajate teadlikuse tõstmisesse. Linnal on plaanis 2014-2020 leida loomade varjupaiga teenuse osutaja riigihanke teel, üks tingimusi võiks olla ka teenuseosutaja poolt vastavate kampaaniate korraldamine.
Toomas Kivimägi Valimisliidu programmis on kirjas uute tarastatud lemmmikloomade jalutusalade rajamine suuremate elamurajoonide juurde.
Leiame, et mõistlik oleks üleriigiline lemmikloomaregister, sest Pärnu linnal on (teatud mõistes) negatiivne kogemus olemas: linnas võib olla lemmikloomade register, aga kui maakonna teistes omavalitustes-valdades sellist registrit ei ole, siis ei pruugi inimene oma looma registreerida linna registris, vaid öelda, et tema looma elukoht ongi maakonnas-vallas, kus nimetatud registri nõuet ei ole. Seetõttu on mõistlik pigem kaaluda riiklikku üleriigilise registri pidamist, kui vaid mõni omavalitsus seda oma territooriumil peab.
Valimisliit ei poolda metsloomade rändtsirkusi linnas, pärast suvel toimunud elevandi surma-juhtumit
Loomakaitsealaseid algteadmisi on koolides kindlasti vaja õpetada, sellisi teadmisi peaks andma ühiskonnaõpetuse tundides: me peame ühtemoodi õpetama noori austama inimesi ja loomi. Taimetoidupäeva läbiviimist ei pea koolis vajalikuks läbi viia, sest see peaks olema lapse ja lapsevanema valik, milline on lapsele individuaalselt vajalik toitumisharjumus.
Garri Suuk
Pärnus reguleerivad lisaks Lemmikloomade pidamise nõuetele, mille on kehtestanud põllumajandusminister oma määrusega 24.07.2008 nr 76, RTL 2008, 66, 938 ka “Koerte ja kasside pidamise eeskirjad,” mille võttis Pärnul innavolikogu vastu 07. augustil 2008. aastal, nr. 18 ja mis jõustus 01. septembril 2008. aastal.
Nii põllumajandusministri määrus, kui ka Pärnu linnavolikogu otsus on tegelikult kehtestanud kindlad piirid lemmikloomade pidamiseks. Samas ei kohusta need seadusandlikud aktid kontrolli puudumisel lohakaid loomaomanikke järgima neid akte, enamgi veel, kontrolli puudumine – mida oma valimisprogrammis nimetame haldussuutlikuseks, jätab loomad sisuliselt kaitseta.
Pole õiglane olukord, kus kortermajade keldritesse tekitatakse lohakate loomapidajate tegemata jätmise tulemusel terveid, kahjuks soovimatute kasside kolooniaid.
Kasside kolooniad, kes on vaktsineerimata, kasside kolooniad, kes on kiibistamata ja kes tegelikult väärivad kohta inimühiskonnas lemmikloomana, kuid kellest on paraku vastutustundetute inimeste tegevuse tõttu on saanud viiruseid ja pisikuid levitavad prügikastides toituvad heidikud.
Olukord, kus iga inimene – ka vastutustundetu – saab omale võtta lemmiklooma, seda olukorda ei saa tolereerida. Loomapidaja vastutustundetus tekitab omakorda olukorra, kus soovimatud kassipojad otsivad enesele võimalusi ellujäämiseks. Tahtmatult sattuvad nad seetõttu loomade varjupaika, sealne tulevik on paraku nende suhtes karm.
Seega peabki linn suurendama oma haldussuutlikust, mis ei tohi seisneda üksnes loomade püüdmises ning püütud loomade hoidmise tarbeks raha eraldamiseks.
Kindlasti on olukorra lahendamiseks mitmeid võimalusi. Kampaaniad lapsevanematele: “Ärge võtke suveks lemmikloomi” oleks kindlasti mõistlik. Kuid see ei ole lahenduseks. Kordades enam peaks siinjuures tähelepanu pöörama “heatahtlikele vanaprouadele”, kes vähemalt Pärnus õnnetute, samas soovimatute loomade toitmisega tekitavad suletud ringi. Ringi, kus loodus nõuab oma ja juurde tekkib üha enam “soovimatute kasside” kolooniaid. Kindlasti tõstame selle teema valituks saanuna ka volikogus. Linna haldussuutlikkus ei tähenda pelgalt hoolt tänavate korrashoiu eest, ka meist nõrgemad peavad saama tähelepanu.
Mis puudutab koerte jalutusala, siis Pärnus on koerte jalutamine osaliselt rakendatud vaid ranna äärses elamurajoonis. Pärnu on üsna koertesõbralik linn, puuduseid võib leida üksnes prügikastide vähesuses, kuhu korrektne koeraomanik saaks kilekotti pakendatud “väljaheite” poetada.
Kindlasti pooldame üleriigilist lemmikloomaregistrit, esiteks aitab see leida võimalikke põgenejaid, keda pererahvas pikisilmi koju ootab. Teiseks on see kindlasti abiks loomade väärkohtlejate leidmisel. Heaks näiteks on siin hobuste register, mida peab PRIA ja kuhu edastavad andmeid Eesti Hobusekasvatajate Selts, Vana-Tori Hobuse Selts, Eesti Sporthobuse Kasvatajate Selts ja Eesti Ratsaspordi Liit.
Mis puudutab metsloomi, siis nemad peavad saama sellise kohtlemise osaks, mida neile loodus pakub. On teada, tsirkuses on areen ümar pelgalt seepärast, et seal saaks ringi joosta hobused. Kuid hobune on koduloom. Pallil tantsiv karu, samuti ka elevant, ei ole koduloomad. Sellest ka meie suhtumine. Metsloom elab tema loomulikus keskkonnas. Inimeste juurde sattunud metsloom tuleb võimalikult kiiresti koju, metsa tagasi aidata.
Taimetoidust. Ei saa kunagi panna Canis Lupus Familiarist sööma rohtu. Samuti ei saa ka inimest panna toitainena sööma ainult põllul kasvavaid vilju. Seda, enam, viimased uuringud näitavad, kartulgi tunneb valu, kui teda kooritakse.
Meie valimisliidu liikmetele ei meeldi loomade kasvatamine kasukate tarbeks.
Meie peres on olnud viimased 25 aastat lemmikloomaks koerad.
Täna kasvab meie peres 7 aastane (kolli ja hundikoera ristand) Loola.
NARVA
1. Kas kavatsete kehtestada koerte ja kasside kiibistamise kohustuse?
2. Kuidas vähendaksite Narvas kodutute kasside arvu?
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Narva koolides?
Jevgeni Ossinovski
Tere!
Paraku on need väga spetsiifilised küsimused, mis nõuavad põhjalikke vastuseid, teemal, milles ma ei ole spetsialist. Võin paluda mõnda meie nimekirja loomasõbralikku kandidaati neile küsimustele vastata. Kas oleksite sellest huvitatud?
Jevgeni
Ants Pauls
1. Kas kavatsete kehtestada koerte ja kasside kiibistamise kohustuse?
Tuleks reguleerida seadusega.
2. Kuidas vähendaksite Narvas kodutute kasside arvu?
Steriliserimisega projekti rahade arvelt.
3. Milliseid loomapidamise hea tava teemalisi kampaaniaid peaks linn korraldama?
Enne mõtle,kui lemmiklooma soetad.
4. Kas planeerite ehitada juurde ja parendada praegust koerte jalutusala?
Oleks vaja,kuid sõltub rahadest
5. Kas toetate kohaliku omavalitsuse või üleriigilist lemmikloomaregistrit?
Jah.
6. Kas pooldate metsloomade rändtsirkuse või -näituse etendusi linnas?
Ei
7. Kui oluliseks peate loomakaitsealaste loengute pidamist koolides?
Jah.
8. Kas kaaluksite taimetoidupäeva läbiviimist Narva koolides?
Võiks piirduda vabatahtliku osalusega loenguga.