Kultuurmaastike leviku tulemusel on rästikute ja nastikute looduslikud elupaigad vähenemas, mistõttu otsivad maod üha sagedamini sobivat elupaika inimese koduõuelt. Kuna rästik ja nastik on Eestis looduskaitse all, tuleb ootamatu külalisega kokku sattunud koduomanikul leida maost vabanemiseks ohutu viis.
Kiputakse ütlema, et rästiku tunneb ära seljal oleva sikk-sakilise mustri järgi, ent tegelikkuses võivad nii rästik kui nastik värvitoonilt ja mustrilt isenditi erineda ja olla üksteisele küllaltki sarnased. Küll aga on nastikul alati kukla piirkonnas heledad kollakat tooni laigud. Kui maol laike ei ole, on tegemist rästikuga.
Maoga kohtumine on kindlasti ehmatav, ent kui aeda on kolinud nastik, soovitavad spetsialistid maoga lihtsalt harjuda. Nastik hävitab paljusid kahjureid ning on aiapidajale sama kasulik kui siil.
Kui aiapidaja on kindlaks teinud, et aia on koduks valinud rästik, tuleb leida maost vabanemiseks võimalikult ohutu viis. Rästiku mürk ei ole küll reeglina surmav, ent võib siiski olla ohtlik – eriti kui peres elavad väikesed lapsed, vanurid või koduloomad. Küll aga tasub teada, et rästik kardab inimest rohkem kui inimene teda ning madu hammustab vaid siis kui talle peale astuda või teda katsuma minna.
Olles kord aias rästikuga kokku puutunud, tuleb tõenäoliselt kohtumisi ette veelgi, kuna paikne rästik veedab terve elu liikudes ainult umbes 100 meetri raadiuses. Vanarahvas räägib kõiksugu lõhnadest ja taimedest, mis pidavat rästikuid peletama, ent spetsialistide sõnul on selliste lugude näol tegemist müütidega. Kuna maod reageerivad vibratsioonile, võib olla kasu mutipeletajatest, aga ainus kindel viis rästikust vabaneda, on ta ohutult koduaiast eemale toimetada.
Rästiku püüdmisel soovitavad spetsialistid oma võimeid ausalt hinnata ning vajadusel abi küsida. Näiteks tuppa sattunud rästiku püüdmiseks tasub appi kutsuda päästeamet. Aias või kasvuhoones peesitava rästiku püüdmiseks tuleks kasutada reha või pakse töökindaid ning tõsta madu kindlalt suletava kaanega nõusse. Madu tasuks toimetada kodust paari kilomeetri kaugusele ning siis uuesti vabadusse lasta – nii kaugelt paikne rästik enam aeda tagasi ei tule.
Selleks, et rästikuid aiast eemale hoida, tasub teada, millist elupaika madu otsib. Enim leidub rästikuid metsaservades ja raiesmikes, ent ka niitudel, männikutes ja segametsades. Maod hindavad paikasid, kus on hulgaliselt varjekohti ning samuti võib rästikut meelitada soe kasvuhoone, maasikakile alune või kompostihunnik. Kui hoida aiamuru madal, on vähetõenäoline, et rästik aeda tulla tahab. Mõistlik on vältida ka igasuguste oksa- ja risuhunnikute aeda kogumist, kuna need on maole heaks varjekohaks. Kompostihunniku võiks teha aga majast võimalikult kaugesse aianurka, et mao ja inimese kohtumise tõenäosus oleks võimalikult väike. Metsikumas aiaosas võiks käia kummikutes ja kergelt jalgu trampides, et rästik saaks inimese lähenedes ise ära minna.
