Omakohus: kohalikele ohtlik hulkuv koer tapeti ammuga

Eesti Loomakaitse Seltsile laekus aprilli keskel kaebus Nõo vallas kahe pidevalt hulkuvate ja teisi koeri ning kohalikke inimesi ründavate koerte kohta. Elanikud on pöördunud valla poole ja abi palunud, kuid seda ei ole siiani tulnud, koerad hulguvad endiselt. Eelmisel nädalal otsustas üks küla elanik omakohtu kasuks ja lasi ühe koertest maha. Teataja sõnul on koerad...

Eesti Loomakaitse Seltsile laekus aprilli keskel kaebus Nõo vallas kahe pidevalt hulkuvate ja teisi koeri ning kohalikke inimesi ründavate koerte kohta. Elanikud on pöördunud valla poole ja abi palunud, kuid seda ei ole siiani tulnud, koerad hulguvad endiselt. Eelmisel nädalal otsustas üks küla elanik omakohtu kasuks ja lasi ühe koertest maha.

Teataja sõnul on koerad hulkunud juba kaks aastat. Kohalikud püüdsid rääkida omanikuga, kuid tema koerte hulkumises probleemi ei näinud. Märtsis tegid elanikud ühispöördumise vallale. Vald käis omanikuga aprilli alguses rääkimas ja reegleid meelde tuletamas. Koerteomanik lubas vallale, et ei lase loomi enam hulkuma ja jalutab nendega vaid rihmas, kuid koerad hulkusid endiselt. „Kuna probleem ei lahenenud pöördusid inimesed oma murega Seltsi poole. Aprilli keskel tegime vallale pöördumise, kus soovitasime teha koerte omanikule ettekirjutuse olukorra lõpetamiseks, sunniraha hoiatusega. Lisaks panime saadetud kirjas südamele, et lahtiselt jooksev koer satub varem või hiljem ise õnnetusse, põhjustab selle või tekitab vigastuse teisele inimesele või loomale. Lisaks pöördumisele andis vallale olukorra lahendamiseks nõu meie jurist,” kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Kaisa Kamm.

Vastavalt seadusele on vallal kohustus tegeleda tema territooriumil hulkuvate loomadega. Hulkuvate loomade alla käivad ka need loomad, kellel on omanik olemas, kuid kes jalutavad omapäi enda kodu territooriumilt väljas. Hulkuvatele loomadele tuleb järgi kutsuda varjupaik. Lisaks näeb ka Nõo valla oma eeskiri ette, et loomapidaja peab välistama koera ja kassi ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimaluse ning kahju tekitamise. 

Vaatamata Eesti Loomakaitse Seltsi pöördumisele ja soovituste jagamisele, kuidas tekkinud olukorraga tegeleda, ei ole vald siiani probleemi lahendanud. „Selle nädala alguses laekus meile info, et üks koer lasti tema kodu juures ammuga maha. Väidetavalt oli koer varasemalt ühte inimest rünnanud ja see sama inimene möödunud nädalavahetusel koera tappis. Kui loom ründab, siis on inimesel õigus ennast või oma lemmiklooma kaitsta, kuid tagantjärgi koera tapmine ei ole kuidagi vabandatav ega seaduse järgi aktsepteeritav. Samuti ei saa looma süüdistada selles, et teda hulkuma lastakse. Kõiges juhtunus on süüdi looma omanik, sest tema on jätnud oma looma koolitamata ja sotsialiseerimata. Lisaks rikub omanik ka seadust,” lisas Kamm. Koera tapmise kohta tehti avaldus politseisse ja sellele lisaks teeb Selts pöördumise ka Põllumajandus- ja Toiduametile. 

Koerte omanikku tema ühe lemmiklooma tapmine mõtlema ja õigesti käituma ei pannud, kuna juba järgmisel päeval hulkus ellujäänud koer külas ringi. Teataja sõnul koera hukkamise ajaks ei olnud vald loomade omanikule ettekirjutust koos sunniraha hoiatusega koostanud.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel

Lisateave:

​Geit Karurahu

Kommunikatsiooni- ja turundusjuht

​+372 55505009 

geit.karurahu@loomakaitse.ee

Leave a Reply