Eesti Loomakaitse Selts alustab uut rubriiki: INIMENE ja LOODUS, kus toome teieni huvitavaid seikasid inimese ja looduse kooselust. Meie esimene lugu on Euroopa Parlamendi saadikust Indrek Tarandist. Juhuse kombel kolis tema juurde siilipesakond.
Kõik juhtus Jaanipäeva paiku kui siilipesakond (6 poega + ema) oli ennast kellegi aeda sisse seadnud. Ühel kurval päeval jäi siiliema kahjuks auto alla ja kohe võeti ühendust “siilide spetsalisti” Katrin Idlaga Eesti Metsloomaühingust. Katrin võttis pojad enda juurde, toitis neid kitsepiimaga ja tasapisi ka muu toiduga. Kuna tegemist oli aga väga väikeste siilipoegadega, kes vajasid pidevat järelvalvet, siis hakati neile otsima püsivamat elamist, et suvel kosuda ja võimalusel ka loodusega kohaneda.
Kohe alguses oli eesmärgiks tutvustada pesakonnale loodust ja ettevalmistada neid tulevaseks iseseisvaks eluks, et nad ei jääks inimesest sõltuvaks aialoomadeks. Sellel hetkel tuligi mängu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand, kellel toimus kodus demokraatlikult hääletus, mis lõppes seisuga 2:1 siilide poolt. Järgmine päev koliski terve pesakond Tarandite juurde sisse. Terve perekond sai kiiresti projekti kaasatud: ehitati käepärastest vahenditest aedik ja kuurilaadne maja ning Indrek Tarandi vend annetas pisut heina, et siilidel oleks mõnusam küljealune. Kui siilid kosusid ja muutusid aktiivsemaks, siis ehitati tasapisi aedikut veel suuremaks, et pesakonnal oleks piisavalt ruumi joosta ja toitu saaks panna erinevatesse kohtadesse.
“Kui nad minu juurde tulid, kaalusid kõik umbes 200 grammi, mida on väga vähe. 2. septembril oli suurim juba 840 grammi, mida loetakse talvitumisküpseks täiskasvanu kaaluks. Kolm kuud on nad söönud lisaks kassitoidule karihiiri, konne, vaskusse ja sitasitikaid,” kirjeldab Tarand. “Kõige olulisem on, et nad õpiksid endale ise toidupoolist lauale leidma. Kuna siiliema neile eeskujuks pole, siis peavad nad ise kõik ettetulevad probleemid lahendama, näiteks kuidas ussi pooleks hammustada,” lisab Tarand.
Indrek tunnistab, et siilide eest hoolitsemine on perekonda toonud dilemmasid Homo Deus postitsiooni kohta. Miks inimene otsustab mis liiki teisele liigile eelistada? Kuidas inimene otsustab kes jääb ellu ning kes sureb? Kui näiteks kanakull on pesakonnale silma peale pannud ja tahaks ühe neist hoopis oma poegadele pessa viia, siis kas on eetiline tõmmata soomustransportööri maskeerimisvõrk siilide elupaika katma? Miks on siilide toitumisõigused suuremad kui tigude õigus elule? Hetkel on siile kaitstud ja terve Tarandite perekond loodab, et talv tuleb külm, see annab siilidele võimaluse vajuda talveunne, et neid saaks kevadel metsa lahti lasta.
“Kuna ka töötan teises riigis, siis olen appi palunud oma kuldsete käte ja hea südamega naabrimehe Sulev Siili, kes vajadusel aitab neid toita ja loendada. Kui algselt oli siile 6, siis tänaseks on neid 7! Üks pisike neiu-siil toodi juurde Mustamäelt, kus keegi (ilmselt koer) oli proovinud teda hammustada ja jätnud seega oma suust tulnud vere siili okastele. Inimesed arvasid, et siil on haavatud, aga tegelikult oli kõik korras. Algselt ei olnud terve pesakond uustulnukiga rahul, kuid pisikese puhkimise saatel võeti ta omaks. Ka tema peab oma kosumisega alustama, kaaludes septembri alguses 550 grammi, kuid on tarvis jõuda 750 grammi peale. Kokkuvõtteks on tore ja põnev vaadata nende tegemisi!”
Eesti Loomakaitse Selts soovib Indrek Tarandile ja tema siilide pesakonnale palju palju edu!
Lisainfo siilidest: http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?article3
Fotod: erakogu
