Eesti Loomakaitse Seltsis tegutsevad väga toredad ja ambitsioonikad inimesed. Õpime neid tundma!
Tutvustame teile heasüdamlikkusest pakatavat Olegi, kes on olnud ka ELSi juhatuse liige. Oleg on tänaseni aktiivne loomakaitsja. Oma pisipere kõrvalt võitleb ta loomavabrikute ja loomapaljundajate vastu, tegeleb hädajuhtumite kontrollimise, loomade transpordi ning pildistamistega.
Kui kaua oled olnud ELS-is ja milline on sinu ajalugu seltsiga?
Ühel 2015a õhtul jälgides FB-s teemasid abivajavatest loomadest, otsustasin vabatahtlikuks ja liikmeks hakata ning järgmisel päeval saatsin ELSi meilile sooviavalduse. Enne ELSi vabatahtlikuks hakkamist puutusin vabatahtlikuna loomakaitsega kokku siis, kui käisin Nurru Ometi-ga Kuusala loomavabrikut likvideerimas ja võtsin sealt ka ühe õnnetu taksilaadse omale hoidu. See oli esimeseks kogemuseks päris jahmatav. Nii tingimused loomavabrikus kui see koer ise. Ta oli u. 8 kuune ja kogu selle aja elanud koos oma 7 õe-vennaga paari ruutmeetrises aedikus. See oli kogu maailm mis ta näinud oli. Meetri haaval hakkasime siis maailma avastama ja usaldama.
Alates 2016 kuni 2017 mai olin ELSi juhatuse liige, kuid uue töö ja väikse lapse kõrvalt ei jäänud kahjuks enam aega ELSi asjadega tegelemiseks.
Kuni 2017 mai olin aktiivne vabatahtlik. Olen ELSi kaudu pakkunud hoiukodu koertele ja ka miniseale. See oli põnev kogemus. Siga on äärmiselt arukas loom. Nüüd elab ta head elu oma uues kodus Muhu saarel. Samuti olen teinud palju kontrollkäike ja transportinud abivajavaid loomi.
Mis sulle väga meeldib ELS-i juures?
Mulle meeldib ELSi juures see, et ELS tegutseb kindlas suunas, tasakaalukalt ja kindlalt. Mulle meeldib, et ELSis on head inimesed, kes teevad vabatahtlikku tööd hingega.
Millised on su hobid?
Hobideks on viimsel aastal väga vähe aega kuna perre sündis aasta tagasi minu esimene poeg. Enne seda aga harrastasin maastikurattasõitu. Mul on plaanis järgmisel aastal selle harrastusega jätkata.
Kas sul on endal lemmikloomi?
Meil on peres Jack Russelli terjeri poiss Frankie ja kaks kurti valget kassi Madli ja Mirr. Frankie oma kange iseloomu ja suure egoga on loomapere pea. Kassid peavad tema sõna kuulama ja seda tuletab ta kassidele regulaarselt meelde. Kassid on sellega harjunud ja positsiooni omaks võtnud. Mirr on õuest leitud isane kass kes on oma veidrustega tavalisest kodukassist erinev. Madli on emane kass, kes tuli meile Kassiabi kaudu. Tema oli samuti tänavalt üles korjatud, korra uuest kodust tagastatud kass. Olevat asju riiulitelt maha ajanud. Me siis korjasime kõik purunevad asjad riiulitelt ja aknalaudadelt ära ning probleeme sellega ei ole. Kassid teevadki ju nii. Madli on selline õrn kassipreili, kel samu veidrusi nagu Mirril ei ole. Madli on kaisukass, kes aegajalt ka mängib nagu kassidele kohane. Omavahel nad aga suurimad sõbrad ei ole. Mirr lihtsalt arvab, et tal ei ole vaja sõpru : )
Kirjelda mõnd põnevat seika ELS-is
ELSi põnevaim seik oligi ilmselt siis, kui Vietnami rippkõht seale Possule pakkusin hoiukodu, eriti temaga jalutuskäigud. Väga intelligentne loom. Püsis mul alati kannul. Kuna tegemist on kuldiga, siis kodus ta tahtis kohe haarata kõige tähtsama positsiooni. Isegi Frankie pidi selleks ajaks perepea staatusest loobuma. Kui soovis süüa, aga kohe ei saanud, siis näksas kannast. Tal oli kindel une režiim. Puges oma teki alla magama alati kindlal kellajal. Possul on äärmiselt terav haistmine. Kui toa teises otsas avad mandariini koore, siis oli ta koheselt krõpsti püsti ja kappas mandariini järele. See oli ka tema lemmik maius. Ajutiselt oli see kooselu tore, kuid korteris seapidamine õige mõte ei ole.
Miks hakkasid loomakaitsjaks?
Miks tahan olla loomakaitsja – sellest sain aru peale sellele õnnetule taksilaadsele hoiukodu pakkudes ja tema muutumist ning uude koju minekut nähes. See väike loomake sai uue võimaluse, uue elu. See ongi parim tasu vabatahtliku töö eest. Kõiki kahjuks ei õnnestu päästa aga ükshaaval on võimalik.
Kas sul on midagi, mida sa tahaksid inimestega jagada, midagi head öelda, soovitada?
Minu suurim mure hinges on loomavabrikud ja loomapaljundajad. Eestis on see samuti suur probleem. Seadused ei piira seda äri kuidagi. Ja inimesed ei näe selles probleemi, kui ostavad ja toetavad seda äri. Just see, et inimesed ei näe seda probleemi, laseb nendel äridel tegutseda. Kui soovid tõukoera või tõukassi, siis ei tohi olla prioriteediks ostuhind.
Tahaksin, et kõik inimesed saaksid aru, et lemmikoomad on samasugused elusolendid nagu oleme meie, inimesed. Kui inimene võtab omale lemmikloom, siis ta vastutab tema heaolu ja käekäigu eest kogu tema elu. Lemmikloom on pereliige nagu poeg, tütar või vanaema. Ja täpselt nii võtab sind ka see loom.
