Seekordses postituses tooksin välja 5 levinud müüti ning tegelikku reaalsust beebide ja lemmikloomade kohtumisest. Ka meie tegime oma ettevalmistused nende järgi ning need töötasid!
Müüt 1: Minu koer on juba algusest peale väga kuulekas ning erakordselt hästi kasvatatud koer.
Reaalsus: Alati tasub koera spetsiaalselt treenida lapse tulekuks. Korda üle baastreening, et kui sa rahulikult ütled “EI” või “EEMALE”, siis koer ka seda teeb. Eelmainitud käsk aitab tulevikus kui ta liiga lähedale lapsele tuleb ning sa ei soovi seda. Lase koeral eelnevalt tutvuda beebi asjadega (tool, vanker, riided, mänguasjad). Vajadusel õpeta koerale kohe alguses, et lapsetuba on talle off limits ehk keelatud. Alati tasub olla maksimaalselt ettevalmistatud!
Müüt 2: Enne beebi tulekut pööran oma lemmikloomale eriti palju tähelepanu, sest hiljem ma tegelen lapsega rohkem.
Reaalsus: Kahjuks see loogika väga ei tööta sellepärast, et koer eeldab ka pärast lapse tulekut samasugust kohtlemist 🙂 Ta ei saa aru, et enne oli nii, aga MIS NÜÜD JUHTUS? Selleks, et loomal tekiks positiivne seos beebiga, kaasa teda võimalikult palju ühistesse tegemistesse (jalutamine, söögi tegemine, pikutamine).
Müüt 3: Too haiglast beebi ese (riietus/tekk) koju, et koer saaks hakata lõhnaga harjuma.
Reaalsus: Kuigi mõte pole halb, siis reaalne kohtumine on kõige olulisem. Alguses võiksid ema ja isa käia eraldi kodus ennast koerale näitamas, et ta saaks oma esimese “tere” ära öelda ning rahuneks natukene maha. Alles SIIS võib beebi tulla. Tutvustamise ajal võib koer olla rihma otsas või siis väga pingsa järelvalve all. Ära topi beebit koerale näkku, las ta ise tuleb ja nuusutab teda. Kõik omal ajal 😉
NB! Meie tulime kogu igasuguse kärata ning pärast kui Koer oli meiega teretanud tõime Beebi ning asetasime turvahälli sujuvalt keset tuba, et Koer saaks teda nuusutada. Alguses ta ehmatas, siis võpatas iga liigutuse peale, natukene urises, paar korda haugatas ning poole tunni möödudes juba hakkas uue ilmakodanikuga harjuma. Veel nädal vaatas ta Beebit nagu tulnukat ning õppis tema maneere selgeks. Alles paari nädala möödudes võisin ma öelda, et Koer oli temaga harjunud.
Müüt 4: Ainult agresiivsed koerad ründavad ja minu koer ei ole kunagi olnud agressiivne.
Reaalsus: Tervet perekonda ootavad ees suured muudatused ning sama on ka koeral. Kõik reageerivad muudatustesse erinevalt ning alati tasub meeles pidada, et ükskõik kui palju sa oma lemmiklooma usaldad, siis LOOM ON LOOM. Parem karta kui kahetseda- alati jälgi!
Müüt 5: Minu beebist ja koerast saavad parimad sõbrad!
Reaalsus: Eks kõik loodavad seda, kuid paljudel ei pruugi seda kunagi juhtuda. Mõnedel õpib koer “taluma” last. Kuid mida vanemad saavad teha on õpetada nii koerale kui ka beebile teineteist austama! Koer ei kiusa last (uriseb, snäksib) ja laps ei kiusa koera (tirib sabast või kõrvadest). Kui omavahelised barjäärid on paigas, siis võib hakata alles teed sillutama suureks sõpruseks. Ja kui seda südantlõhestavat sõprust ei tulegi, siis see on ka ok!
VÄGA OLULINE! Igasuguste koera treeningute juures peavad olema maiused. Väga väga palju maiuseid 😉
