Blogi Koer ja Beebi räägib kuidas perre sünnib laps ning kuidas lemmikloom temaga harjub. Järgnev jutt põhineb tõestisündinud lool 🙂
Olen terve elu loomadega ülesse kasvanud ning ei kujutaks seda teisiti ette. Kui muutusin elukaaslasega paiksemaks, siis hakkasin kaaluma mõtet, et võtta endale neljajalgne sõber. Kui mina oleksin kohe varjupaika sõitnud, siis elukaaslasele oli see väga hirmutav ning kohatigi vastumeelne mõte sellepärast, et 1) koer on vastutus 2) koera jaoks peab aega leidma 3) tal lihtsalt puudus kogemus koertega. Kõhklused olid õigustatud, kuid mina juba teadsin kui palju rõõmu võib üks loom koju tuua. Leidsime kompromissi, et uus pereliige tuleb siis kui me päris oma kodu saame. Kui aeg saabus, siis olin seitsmendas taevas ning oma uue sõbra valimine ei võtnudki väga kaua. Olin teatud pesakondadel silma peal hoidnud ning kolme päeva pärast olin juba kasvatajatega rääkinud ning meil jäigi üle ainult oodata kui Koer on piisavalt suureks kasvanud, et saaksime ta koju tuua. Kuu ootamist tundus terve igavik! Loe lisaks Kas sinu pere ja kodu on looma võtmiseks valmis? ja Kust ja kuidas looma võtta?
Kuidas me koera valisime? 5 punkti, mille peale peaks mõtlema. Loe lisaks Milline lemmikloom sobib sinu perre ja koju
- TÕUG. Ma pean lugu tõukoertest, kuid ma pole kunagi pidanud ennast tõukoera omanikuks. Teadsin, et Koer peab tulema segavereline ning taksi sugemetega.
- SUURUS. Kuna me elame 70 ruutmeetrises korteris, siis koer peaks olema väiksem või keskmise suurusega. Me ei kujutaks ette, et peaksime suurt bernhardiini korteris pidama.
- SUGU. Paljudele pole see kindlasti oluline, kuid minul on kogemust meessoost koertega nii, et sama soo juurde jäämine tundus turvaline valik.
- TAUST. Olin palju lugenud kutsikavabrikutest ning keeldun nendesse panustamast. Minu jaoks oli väga oluline MILLINE inimene oli tema kasvataja. Väga mitme kohaga tekkis paha tunne nagu kutsikat üritatakse iga hinnaga “maha parseldada”, kuid ma keeldusin sellisesse kohta panustamast. Jah, ma oleksin võinud selle kutsika ära osta ning talle väga head kodu pakkuda, kuid olen ka kindel, et natukese aja pärast on asemel uus pesakond ning see nõiaring jääbki kestma. Väga huvitav oli asjaolu, et kõikidest kõnedest ainult ÜKS inimene esitas MINULE küsimusi: minu kogemus koertega, elutingimused, palju mul tema jaoks aega on jne. Juba vastates küsimustele tundsin, et tegemist on väga hooliva kasvataja ning Koer on korralikust ja hoolitsetud pesakonnast. Loe lisaks 14 punkti kuidas ära tunda kutsikavabrikut
- ISELOOM. See hetk oli Koer alles kuu vanune ning pärit 8 pealisest pesakonnast. Telefonitsi kirjeldas kasvataja mulle nende käitumist ning iseloomu: kes on pesakonna suurim magaja, suurim tülinorija, suurim memmekas, kõige õrnahingelisem, mürakaru jne. Otsustasin valida suurima eraku, kes natukene mängis oma õdede-vendadega, kuid hoidis ikka omaette. Juba selle kirjelduse juures sain aru, et tegemist on minu koeraga.
Nüüd jäi ainult oodata paar kuud ning valmistada kodu ette uueks pereliikmeks. Kuu ootamist tundus terve igavik! Loe Mida koju toodud lemmikloom enamasti vajab?
Kui see kõne lõpuks tuli, siis olime juba poole kõne pealt autos ning valmis pesamuna koju tooma! Kohale jõudes veendusin, et kasvataja oligi sama meeldiv inimene kui telefonis tundus. Tema poeg oli jätnud talle oma taksikoera hoida ning enne kui naine jõudis reageerida siis oligi “linna hurmur” neil külas käinud ning jäi üle ainult oodata kaheksa kutsika tulekut. Õppetund: jooksuajal peab alati oma koeral silma peal hoidma või ta steriliseerima/kastreerima, et vältida mittetahetud pesakondade teket. Kui Kasvataja lõpuks Koera alla tõi, siis äratundmisrõõm oli suur! Ta ei asunud mind kohe lakkuma, vaid vaatas mulle väga hindavalt ning mõtlikult otsa, et kas MINA üldse tahan sinu juurde tulla. Pärast 2 minutit jõllitamist hakkas ta mind lakkuma ning sellega anti mulle heakskiit. Enne kui minema hakkasime, siis sain natukene mängida Koera õdede ja vendadega. Kõik olid elevil ning jooksid minu ümber, lakkusid, mängisid, tirisid püksisäärt jne. Terve see aeg Koer istus minu kõrval ning hoidis ülbelt oma käppa minu jalgade peal- “keksige palju tahate aga ta on MINU inimene…” Ja niimoodi meie pere uue liikme saigi…
Kes on Koer?
- Vanus: 3 aastat 1 kuu
- Sugu: Poiss
- Tõug: ema- tumepruun taks, isa- rotveiler või segavereline rotveilerilaadne või ?
- Kehaehitus: erakordselt suured käpad ning tugev keha. Ta on taksist kõrgem, kuid madalam kui näiteks beagle.
- Iseloom: igapäevaselt salakaval; erakordselt tark, kuid seda ütlevad vist kõik oma loomade kohta; jäärapäne; perekonna suhtes kaitsev, vahest liigagi klähviv; inimeste suhtes valiv; isekas; rõõmsameelne; sõbralik.
- Lemmik ajaviide: suvel- discgolf, ujumine; sügisel- pikad metsas jalutamised; talvel- lumes hüppamine ja sukeldumine, lumememmede peale pissimine; kevadel- aiatööd ja ümber maja jooksmine. Aastaringselt käime maja taga koertepargis sõpradega mängimas.
- Lemmiksöök: JUUST JUUST ja JUUST
- Lemmikmaius: ikka JUUST
NB! Elukaaslane, kes oli algselt koera võtmise vastu ei kujuta enam elu teisiti ette. Nad on kahekesi nagu sukk ja saabas. Elukaaslane lubab Koerale kõike ning Koer teab seda. Kuid mida ta veel ei tea on see, et 3 aasta pärast sünnib koju väike konkurent, kes saab meile sama oluliseks kui Koer.
Järgmine postitus on Koer ja Beebi: Rasedus